← Eesti

2-06-15492/3

2-06-15492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. veebruaist
  2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg 16.
  3. 2007.a. Tallinn ja koht Tsiviilasja number 2-06-15492 Tsiviilasi LVu hagi UVu vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja Hageja LV ning tema volitatud esindaja advokaat GK; nende esindajad kostja UV ( kolmas isik hageja poolel MV Kohtuistungi
  4. jaanuaril 2007.a. toimumise aeg RESOLUTSIOON Rahuldada LVu hagi UVu vastu elatusraha saamiseks summas 1 800 krooni kuus. Välja mõista UVult LVu kasuks 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus elatusraha alates hagi esitamisest Harju Maakohtule . Kohtukulude jaotus Menetluskulud riigilõivuna jätta UVu kanda ning temalt välja mõista riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast . Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti MV ja UVu abielu ning nende abielu lahutati Abielust sündis L ning M. LV (hageja) õpib . Kostja ei ole vabatahtlikult nõus oma õppivale tütrele elatist maksma. Kostja tasus kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuist elatusraha hageja emale MV, siis aga lõpetas elatise maksmise. Kostja põhjendab oma käitumist sellega, et ta on töötu ning tal puuduvad elatise maksmiseks rahalised vahendid. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks elatusraha summas 1 500 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule. Kohtuistungil suurendas hageja elatise nõuet kostja vastu ning palus kohtul oma täiendavas avalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 800 krooni elatusraha kuus kuni 15.06.2007.a. alates hagi esitamisest kohtule. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil pidas kostja võimalikuks maksta oma täisealisele tütrele õpingute ajal gümnaasiumis elatusraha summas 500 krooni kuus, kuna tal polevat tööd. Hiljem siiski kostja tunnistas hagi summas 1 500 krooni kuus ning kinnitas antud asjaolu oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja seletuse kohaselt on ta ka seni vanemana tütre ülalpidamise kohustust täitnud vastavalt oma võimalustele ning maksnud aegajalt hagejale 500 krooni elatusraha. Kostja seletuse kohaselt on ta töötu ning tal puudub sissetulek, et maksta tütrele elatusraha suuremas summas kui 1 500 krooni kuus. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 60 lg. 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostja tütar, kes jätkab peale täisealiseks saamist õpinguid gümnaasiumis. Seega on kostja kohustatud vanemana gümnaasiumis õppimise ajal oma täisealiseks saanud tütart ülal pidama. Kohtu arvates on kostja puhul tegemist nooremaealise teotahtelise mehega, kellel on vastava soovi korral ilmselt võimalik leida ka tulusat teenistust, kindlustamaks oma tütre ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemaolu, kuni tütre õpingute lõpetamiseni lõpuklassis . Kostja väide, et ta on oma elukaaslase ülalpidamisel, pole kohtu arvates usutav ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatusraha summas 1 800 krooni kuus on hageja ning ka kolanda isiku arvates piisav rahasumma hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste katteks. Hageja nõue on seega mõistlik selle suuruse osas ja esitatud kostja vastu põhjendatud õiguslikul alusel. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1 800 krooni elatusraha kuus alates hagi esitamisest Harju Maakohtule . Kostja kanda tuleb jätta menetluskulud riigilõivuna vastavalt TsMS §-le 129 lg. 2 sätestatud määrale ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le
  5. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 16.02.2007.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.