) § 4 lg-le 4 kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti.
lg 1 p-le 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti; lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel oli hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. 01.01.2007 jõustunud uue riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Riigilõivuseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, väljamõistmist kostjalt, kui menetlus asjas lõpetatakse kompromissi kinnitamisega. Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.