2-07-3383/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-3383 Tsiviilasi Tallinna linna hagi AS-i * ja OÜ D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. jaanuari 2007.a hagi tagamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i * määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn), esindaja Tiina Kitsing; Kostja AS * (registrikood xxxxxxxxx, asukoht x), esindaja Raimo Juurikas; Kostja OÜ D (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja adv. Andres Alaver Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari 2007.a hagi tagamise määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruse peale ei saa määruskaebusega kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
7. jaanuaril
8. a. esitas Tallinna linn Harju Maakohtusse hagi AS-i * ja OÜ D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja ehitise Tallinnas, x arestist vabastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas Tallinna linn taotluse hagi tagamiseks peatada
9. jaanuaril 2007.a AS-i * avalduse alusel kohtutäitur K. P poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2007/32 kohtuotsuse jõustumiseni ning kanda vastav märge Riikliku ehitisregistri andmebaasi. 2 Kohtutäitur K. P algatas täitemenetluse ebaõigesti ja vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, kuna on pööranud sissenõude kosjale mittekuuluvale varale. Tallinna Ringkonnakohtu
10. mai 2005.a kohtuotsusega on tunnustatud Tallinna linna ja OÜ D ning AS * vahel
11. novembril 2003.a notariaalselt sõlmitud müügi- ja pandilepingu nr 12900 tühisust x, Tallinn hoone suhtes. Nimetatud otsus on jõustunud. Tallinna linn on
12. novembril 2005.a esitanud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja kostja OÜ D vastu hagi x, Tallinn kuuluva hoone väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-05-21311). Vara müük enampakkumisel enne käesolevas asjas ja pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-05-21311 Tallinna linna hagis OÜ D vastu x, Tallinn hoone väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tehtavate kohtuotsuste tegemist võtaks Tallinna linnalt võimaluse oma omandiõigust teostada jäädavalt ning muudaks kohtuotsuste täitmise võimatuks. Juhul, kui TMS § 221 lõikes 3 nimetatud 30 päeva jooksul viiakse täitemenetlus lõpule, ei ole võimalik kohtuotsust täita ja hageja õigused jäävad rikutuks. Esimese astme kohtu määrus
13. jaanuari 2007.a hagi tagamise määrusega peatas Harju Maakohus Harju tööpiirkonna kohtutäitur K. P poolt AS-i * täitmisavalduse alusel OÜ D suhtes täiteasjas nr 025/2007/32 läbiviidava täitemenetluse. Hageja avaldus hagi tagamiseks vastab TsMS § 381 esitatud nõuetele sisaldades kõiki nõutud andmeid. Harju tööpiirkonna kohtutäituri K. P menetluses on alates
14. jaanuarist 2007.a AS-i * avaldus
15. novembri 2003.a notariaalselt tõestatud müügi- ja pandilepingu nr 12900 täitmine OÜ D suhtes 1.880.590,82 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 025/2007/32), mis nähtub
16. jaanuari 2007.a kohtutäituri K. P kirjast Tallinna Elamumajandusametile täitemenetluses vallasvara arestimisest. Tallinna linn esitas hagi AS-i * ja OÜ D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mistõttu juhindudes TsMS § 378 lõike 1 punktist 6 tuleb hagi tagamiseks täitemenetlus peatada täiteasjas nr 025/2007/
17. Riiklikusse Ehitusregistri andmebaasi täitemenetluse peatamise märke kandmine ei ole vajalik. Täitemenetluse peatab kohtutäitur. Määruskaebus AS * palub Harju Maakohtu hagi tagamise määruse tühistada ja jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. TMS § 222 lõike 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Sama paragrahvi
18. lõike järgi võib kolmas isik esitada sama hagi ka juhul kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud TsÜS § 88 nimetatud käsutamiskeeldu. Arvestades eeltoodut ning TsMS § 381 lõiget 2, pidanuks Tallinna linn seega käesoleval juhul põhistama, et tal on hoone suhtes sundtäitmist takistav õigusvõi et täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud TsÜS § 88 nimetatud käsutuskeeldu. Tallinna linn väidab end olevat vaidlusaluse hoone omanikuks, mille põhistamiseks on kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli 2005.a otsus haldusasjas nr 2-3/1712/05, millega tunnustati Tallinna linna ja OÜ D ning panga vahel
20. novembril 2003.a sõlmitud müügi- aj pandilepingu tühisust. Tegelikult järeldub nimetatud otsusest üheselt, et Tallinna 3 linn ei ole hoone omanikuks, et hoone omanikuks on OÜ D ning et OÜ D ja panga vahel sõlmitud pandileping kehtib. Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsusega tühistati Tallinna Elamumajandusameti
21. novembri 2003.a käskkiri nr 1-15/189 ja tehti Tallinna Elamumajandusametile ettekirjutus käskkirja tagasitäitmise kohta, tunnustai Tallinna linna, OÜ D ja AS-i * vahel
22. novembril 2003.a sõlmitud müügilepingu tühisust. Otsuses on märgitud, et ringkonnakohus peab võimalikuks tuvastada üksnes müügilepingu võlaõigusliku osa tühisuse tuvastamist, kuid asjaõigusliku lepingu tühisuse tunnustamiseks puudub halduskohtumenetluses õiguslik alus. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja nõue pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Kuni OÜ D on enampakkumise objektiks olnud vara omanik, puudub igasugune õiguslik alus pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Eelnevast nähtub, et ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud
23. novembri 2003.a lepingudokumendis sisalduva müügilepingu tühisus, samas lepingudokumendis sisalduvat asjaõiguslepingut ja pandilepingut pidas ringkonnakohus aga kehtivaks (asjaõiguslepingu ja pandilepingu tühisuse tuvastamise nõuded jäid rahuldamata) ning ühtlasi tuvastas ringkonnakohus, et hoone omanikuks on OÜ D. Jõustunud kohtulahend haldusasjas on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele ning asjaolusid, mis on ühes haldusasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas. TsMS § 457 lõige 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt ringkonnakohtu nimetatud otsusest võib Tallinna linnal olla võlaõigusseaduse alusetult rikastumist reguleerivate sätete alusel nõue OÜ D vastu hoone omandiõiguse tagasikandmiseks. Sellist nõuet aga esitatud ei ole ning isegi kui Tallinna linn sellise nõude esitaks, ei takistaks see ajaliselt varem panga kasuks seatud pandiõiguse realiseerimist. Tallinna linn ei ole põhistanud hoone suhtes sundtäitmist takistava õiguse olemasolu. Täitemenetluse peatamisega on alusetult kitsendatud panga õigusi. Pangal puudub võimalus oma nõudeid rahuldada OÜ D suhtes muul viisil kuna OÜ D puudub igasugune muu vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Vastus määruskaebusele Tallinna linn palub jätta hagi tagamise määruse muutmata. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud asjaolusid, mille üle käib poolte vahel sisuline vaidlus ja mis kuuluvad tuvastamisele Tallinna linna hagialusel tehtava kohtuotsusega. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuses saab menetlusosaline vaidlustada seda, kas hagi tagamise abinõu kohaldamiseks oli seaduslikku alust või mitte. Hinnata ei saa hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust. Hagi tagamise rahuldamata jätmine saaks kõne alla tulla vaid siis, kui haginõue on ilmselgelt põhjendamatu või hagi tagamata jätmine ei saaks raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta seda võimatuks.
24. novembril 2005.a esitas Tallinna linn hagiavalduse hoone Pärnu mnt 18 hoone väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Tallinna linn tugines asjaolule, et kuna
25. novembri 2003.a müügileping on tühine, siis on tühine ka asjaõigusleping ning linn on asja omanik. Kuna hageja leiab, et on jätkuvalt asja omanik ja tal on selle asja suhtes nõudeõigus, siis ei saa kostja nimetatud varale pöörata sissenõuet. Seega 4 ei saanud kostja nimetatud hoonet ka pantida ning pandilepingu alusel ei oel tekkinud pandiõigust, mistõttu puudub pangal ka täitemenetluse käigus realiseeritav õigus. OÜ D vastus määruskaebusele OÜ D palub määruskaebuse rahuldada ja jätta Tallinna linna taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle määrusega rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesoleva tsiviilasja sisuks on täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ning niisuguse hagi tagamise abinõuna on TsMS § 378 lõike 1 punkti 6 kohaselt muuhulgas ette nähtud täitemenetluse peatamine, mida maakohus kohaldaski. Maakohus ei ole rikkunud seejuures menetlusõiguse norme. Hageja poolt hagi tagamise avalduses esitatud väiteid otsuse täitmise võimatuse või raskendatuse kohta hagi tagamata jätmise puhul ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Pooled vaidlevad sundtäitmise lubatavuse üle, kumbki pooltest tugineb jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, andes sellele otsusele erineva sisu. Hagi esitamise õigustatuse ja võimaliku rahuldamise otsustab maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ilmselgelt muutuks kohtuotsuse täitmine aga võimatuks, kui vaidlusaluse vara on enne kohtuotsuse tegemist enampakkumise teel täitemenetluse käigus omandanud kolmas isik. Niisugustel asjaoludel oli sundtäitmise peatamine hagi tagamiseks põhjendatud. Urmas Reinola