3-06-2450/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2450 Otsuse kuupäev 30.märts 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Ida Politseiprefektuuri toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev 14.märts 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse kohaselt kandis XXX alates 2004.aastast kuni 04.08.2005 karistust Tartu Vanglas.04.08.2005 konvoeeriti XXX Narva arestimajja, kust vabanes 29.08.2005 seoses karistuse ärakandmisega. Narva arestimajast vabanemisel XXX ile vabanemistoetust ei makstud, samuti jäid tema isiklikud asjad Tartu Vanglasse. 21.09.2005 võeti XXX uuesti kohtusaalis vahi alla ja paigutati Narva Politseiosakonna arestimajja. 10.10.2005 paigutati XXX uuesti Tartu Vanglasse edasise karistuse kandmiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri toimingu – vabanemistoetuse mittemaksmise ja moraalse kahju nõudes. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud, kuid samas tunnistab, et ta ei ole ei Tartu Vangla ega Narva arestimaja poole vastava taotlusega pöördunud. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata ja on seisukohal, et kuna antud juhul ei olnud tegemist süüdimõistetuga klassikalises mõttes, st et XX vabastati mitte kui süüdimõistetu, sest jõustunud kohtulahendit Ida Politseiprefektuuril veel ei olnud, vaid XXX vabastati Narva arestimajast 29.08.2005 seoses vabastamistähtaja saabumisega, mille andis riiklik kinnipeetute, arestialuste ja vahistatute register, kuna jõustunud Narva Linnakohtu kohtulahend jõudis politseiprefektuuri posti teel 01.09.2005, siis ei ole Ida Politseiprefektuuri tegevuse või tegevusetuse läbi XXX ile süüliselt kahju tekitatud, mille hüvitamise kohustus tuleneks riigivastutuse seadusest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et XXX ei ole vabanemistoetust saanud. Vangistusseaduse § 75 lg 4 kohaselt makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus. Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu töötutoetusest, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja ühe kuu töötutoetuse vahe ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt saabus XXX Tartu Vanglasse 02.12.2004.aastal vahistatuna. 04.08.2005 etapeeriti XXX Tartu Vanglast Narva Politseiosakonna arestimajja seoses Narva Linnakohtus 08.08.2005 toimuva kohtuistungiga. Narva Linnakohus mõistis XXX kokkuleppemenetluse tulemusena süüdi ja karistas teda 10kuulise vangistusega, mille hulka arvati ka eelvangistuses viibitud aeg (9 kuud). Karistuse kandmise kohaks oli Narva arestimaja. Karistuseks mõistetud 10 kuud täitus tal 29.08.2005, mil XXX Narva arestimajast vabastati seoses karistustähtaja lõppemisega. 30.08.2005 saatis Narva Linnakohtu kantselei saatekirjaga nr 1-451/04/05 jõustunud kohtuotsuse koopia Narva arestimajale. Kohus on seisukohal, et kuna XXX mõisteti süüdi, süüdimõistev kohtuotsus jõustus ning XXX vabastati seoses karistuse ärakandmisega Narva arestimajas viibimise ajal, siis lasus vabanemistoetuse väljamaksmise kohustus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajal, kuid kaebaja vabastamise ajal puudus arestimaja juhtkonnal informatsioon kohtuotsuse jõustumisest või määruskaebuse esitamisest kõrgemalseisvale kohtule, sest kohtuotsus saabus Narva arestimajja 01.09.2005, seega peale XXX vabanemist. Vangistusseaduse § 2 kohaselt on kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 35 lg 3 kohaselt on süüdimõistetu süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 2 Kohus märgib selgituseks ära asjaolu, et antud juhul ei olnud tegemist süüdimõistetuga klassikalises mõttes, kuna isik vabastati mitte kui süüdimõistetu, sest jõustunud kohtulahendit Ida Politseiprefektuuril veel ei olnud. Narva Linnakohtu jõustunud kohtulahend saabus politseiprefektuuri posti teel 01.09.2005, isik vabastati arestimajast aga 29.08.2005 seoses vabastamistähtaja saabumisega, mille andis riiklik kinnipeetute, arestialuste ja vahistatute register. Kohus on seisukohal, et Ida Politseiprefektuur, jättes kaebajale vabanemistoetuse maksmata, ei ole seadust rikkunud, kuna vastav kord vabanemistoetuse maksmiseks puudub. Asja materjalidest nähtuvalt ei pöördunud kaebaja ka alates Narva arestimajast vabanemisest 29.08.2005 kordagi Tartu Vangla poole, vaid alles 13.12.2006 esitas kaebuse kohtule. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus on seisukohal, et Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas ei ole XXX vabastamisel tema õigusi rikutud ja antud juhul ei ole talle Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevuse või tegevusetuse läbi süüliselt kahju tekitatud, mis oleks käsitatavad mittevaralise kahjuna riigivastutuse seaduse § 9 ja 11 lg 2 mõttes ning mille hüvitamise kohustus tuleneks riigivastutuse seadusest, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3