← Eesti

2-05-18550/2

Obsah (5)§ 195§ 101§ 313§ 316§ 314

Tsiviilasi nr.2-05-18550/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 5.juuli 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi KK’e hagi E-MK vastu üürilepingu üle

) § 186 p. 6 järgi lõpeb võlasuhe ülesütlemisega.

§ 195

ja 196 järgi võib ülesütlemisega reeglina lõpetada määramata tähtajaga kestvuslepingu.

§ 101lg.

1 p.-s 4 ja 116 on ette nähtud alused, mille olemasolul võib võlausaldaja üles öelda määratud tähtajaga kestvuslepingu juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud. 1. Üürileandja (kostja) väidab, et üürnik on rikkunud üüri maksmise kohustust määral, mis andis aluse lepingu ülesütlemiseks. Üürnik väidab, et ülesütlemine on tühine.

§ 313lg.

1 järgi võib kumbki pool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

§ 316

järgi võib üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, 4 kõrvalkulude või nende osa maksmisega või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Üürileandjal ei ole märgitud alustel lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Üürileandja on ülesütlemisel tuginenud asjaolule, et tasumata on üür 2005 juuli ja augusti eest ja üüri tasumisega on üürnik viivitanud. Üürilepingu p. 1.5 ja 8.2 järgi pidi üürnik tasuma üüri üürileandja arve alusel lõppenud kalendrikuu eest järgneva kalendrikuu 5.kuupäevaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üürileandja on edastanud üürnikule arved tähitud kirjadega; samuti selles, et need on kätte saadud ning tasutud järgnevalt: 110 000.- krooni - andmed tasumise kohta puuduvad. Eelnevast tuleneb, et arved on üürnikule esitatud ajal, mis tegi võimatuks üürniku poolt lepingu nõuetekohase täitmise. Üürile andja arved on vormistatud alles maksetähtajal ning edastatud üürnikule ajaks, mis ei võimalda lepingus ettenähtud maksetähtajal kohustust täita. Õige on üürniku väide selles, et arvete vormistamisel on puudusi, muu hulgas puudub arvetel maksetähtaeg. Kooskõlas

§-ga 119 lg. 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu; lg. 2 järgi vastutab võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Üürileandja on 21.juuli 2005 hoiatuses juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et 5.juuli 2005 arve on tasumata ning teinud ettepaneku arve tasumiseks 28.juuliks

  1. Pooled on vaidluses asunud seisukohale, et arve muutub sissenõutavaks selle saamisest. Seega oli võlgnik hoiatuse tegemise ajaks viivituses 10 päeva. 1.augusti 2005 teates on arve 40-R tasumise tähtaega pikendatud kuni 9.augustini
  2. Teatest tuleneb, et üürnik on esitanud maksekohustusele vastuväite, esitades üürile andjale rahalisi nõudeid (üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamine). hoiatuses on üürnikule antud tähtaeg juuni ja juuli üüri tasumiseks hiljemalt . Teade on sisult eksitav, kuivõrd tasumisega viivituses 10 päeva. Seega on õige võlausaldaja seisukoht selles, et 12.septembri 2005 ülesütlemise ajaks oli üürnik üüri tasumise kohustust rikkunud ning võlausaldaja oli õigustatud võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid kasutama. Kohus leiab aga, et võlausaldaja poolt valitud õiguskaitsevahend ei ole vastav lepingu rikkumisele. Üürniku rikkumine seisnes üüri tasumisega viivitamises 33 päeva kestel ja osas 1 päeva kestel, mis ei ole seaduse ega lepingu järgi võlasuhte ühepoolseks lõpetamiseks piisav. Kohus arvestab põhjuse mõjuvuse üle kaalutlemisel muu hulgas üürniku rikkumise iseloomu ja ulatust, asjaolu, et üüri tasumise varasemad viivitused olid üürileandja poolt aktsepteeritud, üürileandja poolset kohustuse täitmist (arvete mittekohane esitamine) ja lepingu eesmärki ning olemust leiab kohus, et üürileandjal puudus üüri tasumata jätmisele tuginedes lepingu ülesütlemiseks õigus. Pooled on lepingu sõlmimisel konkretiseerinud, millised rikkumised on lubamatud, ehk näinud ette erinevate rikkumiste korral lepingu lõpetamiseks nõudeõiguse eeldused. Lepingu p.-s 5.2.3 sisaldub poolte tahteavaldus selles, et üürileandjal on õigus nõuda 5 lepingu lõpetamist juhul, kui üür on tasumata kolme kuu jooksul alates vastava arve tasumisest. Poolte kokkulepe on kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud rendiseaduse § 18 p.-ga
  3. Õige on üürniku väide selles, et lepingu tingimus on selge ega vaja tõlgendamist. Kohus nõustub üürniku seisukohaga selles, et lepingu p. 5.2.4 tõlgendamine üürileandja soovitud viisil muudab ainetuks lepingu p.-s 5.2.3 kokkulepitu. Põhjendatud ei ole üürileandja väide selles, et üürileandja poolelt ei saa mõistlikult eeldada, et üürnikul on lubatud langeda üüri tasumisel viivitusse kahe või kolme kuu kestel. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud rendiseaduse ja üürisuhetes kujunenud praktika kohaselt oli üürisuhte (rendi) lõpetamise nõudeõiguse tekkimise eelduseks kolmekuuline viivitus. Seega ei ole tingimus kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtivas õigusruumis tavapäratu ega üürileandjale ebamõistlikult koormav. Kohus peab vajalikuks märkida, et üürileandjal oli õigus ja võimalus üüri tasumisega viivitusest tekkinud väidetavat negatiivset tagajärge ära hoida viivitusintressi nõudega või lepingu p. 8.3 alusel garantiisummast tasaarveldamisega. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et üürniku viivitus (33 päeva ja 1 päev) üüri tasumisel ei saanud olla mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes võinuks üürileandja lepingu üles öelda. Üürileandja ülesütlemise avaldus on tühine ega lõpeta seetõttu õigussuhet.
  4. Üürnik (hageja) väidab, et üürileandja on rikkunud lepingut, teinud sellega võimatuks üüritud asja sihtotstarbelise kasutamise ja andnud sellega aluse lepingu ülesütlemiseks . Üürileandja väidab, et ülesütlemine on tühine.

§ 314

järgi võib üürnik lepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui tal ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada. Üürileandjale tuleb anda eelnevalt mõistlik tähtaeg asja kasutamise võimaldamiseks. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürniku ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus. Üürnik on lepingu ülesütlemisel tuginenud asjaolule, et üürileandja ei ole hankinud üüritud ehitisele kasutusluba. Kohus leiab, et üürniku poolt lepingu ülesütlemise põhjus ei ole asjas esile toodud asjaoludel hinnatav mõjuvana ega saa olla aluseks lepingu ülesütlemisel. Vaidlust ei ole selles, et poolte kokkuleppel on üürnik teinud üüritud asjale kapitaalse ja sanitaarse iseloomuga remonttöid. Kasutusloa andmine sõltub muu hulgas ehitise seisukorrast; seega sõltus kasutusloa väljastamine nii üürniku kui ka üürileandja tegevusest. Pooled seletasid kohtus, et remonttöid on ehitisele tehtud, kuid need on osaliselt lõpetamata. Vaidlust ei ole ka selles, et üürnik on hoone andnud allüürile. Üürnik ei kummutanud üürileandja väiteid selles, et hoone on antud allrendile äriruumina. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis kinnitaks, et üürnikul aga ka allüürnikel oleks vara kasutamisel olulisi takistusi. Üürnik kinnitas kohtus, et üüri tasumise eelduseks oli allüürnikelt üüri laekumine. Seega oli üürnikul võimalus üüritud asja kasutada, anda allkasutusse ja saada sellest tulu. 6 Kohus nõustub üürnikuga selles, et asja kasutamine peab toimuma õiguslike eelduste olemasolul, kuid kasutusloa puudumine ei ole käesoleval juhul piisav alus lepingu ülesütlemiseks. Üürnik on kohtule esitanud elektroonilise kirja, milles sisaldub muu hulgas üürileandjale edastatud info selles, et hoonel puudub kasutusluba. Kirjas ei ole põhistatud, millisel määral see asja kasutamist tegelikult takistab; samuti ei sisaldu kirjas üürileandjale takistuse kõrvaldamiseks antavat mõistlikku tähtaega. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et üürileandja poolt ehitisele kasutusloa hankimata jätmine ei saanud olla mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes võinuks üürnik lepingu üles öelda. Üürniku ülesütlemise avaldus on tühine ega lõpeta seetõttu õigussuhet. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja tõendid, mis on suunatud üüritud asjale tehtud kulutuste tuvastamisele ja jaotamisele, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni. Hageja on tasunud AB arvete alusel õigusabi eest 50 374. 20 krooni. Kostja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni. Kostja on tasunud AB arvete alusel õigusabi eest 35 877.90 krooni. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta neid kandnud poolte endi kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; RS §-st 12;

§-st 101 lg. 1 p.-st 4 ja 116; 119 lg. 1; 186 p. 6; 195; 313 lg. 1; 314; 316 ja TsÜS I §-st 58 lg. 1 kohus o t s u s t a s: rahuldada KK’e hagi. Tunnustada E-MKe poolt sõlmitud üürilepingu ülesütlemise tühisust. Rahuldada E-MKe hagi. Tunnustada KKe poolt üürilepingu ülesütlemise tühisust. Kohtukulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ 7 Aase Sammelselg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.