lg 2 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks kaja alusel vajalik mõjuv põhjus, kui ka kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu, mistõttu
Määruskaebuse põhjendused
lg 4 koostoimes
lgga 1 vastuolus Põhiseadusega (§§ 15 ja 24 lg 5), mistõttu tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata. Otstarbekas oleks enne asja sisulist arutamist lahendada küsimus menetluse taastamise seaduslikkusest ning alles pärast menetluse taastamise seaduslikkusele lõpliku hinnangu andmist jätkata menetlust sisuliselt. Menetluse taastamise peale edasikaebamise välistatuse korral ei ole õigustatud
lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. Hageja leiab, et kuna vastavalt
lg-le 1 võib määruse teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata,
lg 2 p 8 kohaselt ei pea kaja rahuldamist ja menetluse taastamist põhjendama ning menetluse taastamise kohtumäärus ei ole edasikaevatav, aga samas ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda ka lahendile edasi kaevates, sõltub menetluse taastamine või mittetaastamine liigselt kohtu suvast ning muudab tagaseljaotsuse instituudi mõttetuks. Kui seaduses on sätestatud võimalus tagaseljaotsuse tegemiseks, siis peab õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõttest tulenevalt olema kontrollitav ka see, kas kaja alusel taastatakse menetlus õigesti või ebaõigesti.
jõustumisel sooviti teadlikult muuta varasemat põhimõtet, mille kohaselt kaja alusel kuulus menetlus automaatselt taastamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. 7. Kohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes välja selgitamata hageja seisukoha ning motiveerimata kohtumääruse. Kaja esitamisest kohus hagejat ei teavitanud. Poole üldine õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele tuleneb
lg 1 p-st 6.
lg 2 kohaselt on kohtul ühtlasi kohustus tagada pooltele võimalus vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele. Ehkki määruse võib kohus teha ilma kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata (
lg 1), tuleb kohtul ka seejuures pidada kinni tsiviilkohtumenetluse üldistest põhimõtetest, sh asja lahendamine õigesti mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning poolte võrdne kohtlemine. 8. Kohus jättis kontrollimata kaja põhjendatuse. Kostjale toimetatud hagimaterjalid võttis 10.01.2007.a vastu Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna asjaajamisbüroo spetsialist H. K. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks välja selgitanud selle, kes on dokumendid vastu võtnud isik ja kas temale menetlusdokumentide üleandmist võib käsitada kostjale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisena
Ka 20.02.2007.a tagaseljaotsuses märgitu kohaselt on hagi materjalid kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel ei ole toimikus oleva väljastusteate järgi nõuetekohaselt kättetoimetatud hagi materjalid temani jõudnud, mida on nende asjaolude väljaselgitamiseks tehtud ja millal kostja hagi tegelikult kätte sai. Kostja on kohut hagi mittekättesaamise osas teadlikult eksitanud. Hagi vastu võtnud 2
lg 1 kontekstis ei oma tähendust advokaadi kohustus toimetada dokumendid kostja esindajale otse kätte.
alusel ei olnud hageja esindajal ka vastavat kohustust, kuna menetluse algstaadiumis ei ole teada, kes konkreetses kohtuvaidluses kostjat esindab. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on kohtu, mitte vastaspoole advokaadi ülesanne.
lg 2 kohaselt tuleb juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument toimetada kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui seadustikust endast ei tulene teisiti.
kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kätte toimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus.
lg 1 kohaselt ei ole kaja esitamise õigust juhul, kui menetlusdokument on kätte toimetatud kostjale või tema esindajale. Hageja ei nõustu Riigikohtu määruses nr 3-2-1-152-06 esitatud seisukohaga, mille kohaselt
lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja
Eelnimetatud seisukoht viib tulemuseni, et juriidiliste isikute ja ametiasutuste puhul ei olegi sisuliselt võimalik tagaseljaotsuste kehtimajäämine, kuna reeglina ei võta menetlusdokumente isiklikult vastu ministrid, juhatuse liikmed või advokaadid. Samuti on dokumendihaldus ja –korraldus iga juriidilise isiku ja ametiasutuse siseasi. Eeltoodust tulenevalt tuli hagimaterjalid lugeda kostjale isiklikult kättetoimetatuks 10.01.2007.a. 10. Kohus ei ole järginud
Kostja esitatud kaja ei vasta
lg-le 2, mille kohaselt tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
lg-s 3 kohaselt tulnuks määrata kaja esitanud kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, jättes seniks kaja käiguta. Käesoleval juhul on kohus kohe samal päeval kaja rahuldanud. Samas on kohus kaja rahuldamist ja menetluse taastamist puudutavas määruses andnud kostjale 14 päeva aega sisulise vastuse esitamiseks hagile. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb
lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtu arvates on maakohus võtnud määruskaebuse menetlusse ebaõigesti. 12.
lg 4 esimese lause kohaselt võib tagaseljaotsusele kaja esitamise korral esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, v.a juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks tulnuks rahuldada
lg 1 p-des 1 või 2 sätestatud alusel.
lg 5 kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates. Nimetatud normidest tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada niisuguste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seetõttu ei olnud hagejal õigust maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebust ning maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. 13. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks
lg 4 koostoimes
kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tagaseljaotsuse tegemisel lahendatakse asi üksnes hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal, millisel juhul ei ole aga tagatud tsiviilasja õige lahendamine. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole lahendada vaidlusi igal võimalikul juhul tagaseljaotsusega, samuti puudub kohtul kohustus teha tagaseljaotsus alati, kui seda taotleb hageja. Seega ei ole menetlusosalisel ringkonnakohtu arvates subjektiivset õigust tsiviilasja lahendamisele tagaseljaotsusega. Poolte subjektiivseid menetlusõigusi ega menetluspõhiõigusi ei saa rikkuda asja sisuline läbivaatamine selle asemel, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium ka kaebaja väitega, mille kohaselt rikub kaja põhjendamatu rahuldamine ja menetluse taastamine hageja õigusi, tuues hagejale kaasa aja- ja ressursikulu. Kaebaja on ka ise märkinud, et hagiga kohtusse pöördumisega kaasnebki üldjuhul nii aja- kui ressursikulu. Neid kulusid ei ole mõeldav tsiviilkohtumenetluses täiesti vältida ja see ei ole ka tsiviilkohtumenetluse eesmärk. 15. Ringkonnakohtu arvates on
lg 4 koostoimes
lg-ga 1 kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõttega lahendada tsiviilasjad mõistliku aja jooksul. Kuna menetluse ebaõige taastamine ei saa põhimõtteliselt rikkuda poolte olulisi tsiviilkohtumenetlusõigusi, puudub vajadus võimaldada pooltel menetluse taastamise peale edasi kaevata; samuti menetluse taastamist ulatuslikult põhjendada. Kolleegium leiab, et nii nagu on kohtu pädevuses otsustada tagaseljaotsuse tegemise põhjendatuse üle, on kohus samuti pädev otsustama menetluse taastamise põhjendatuse üle. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt analüüsida ka määruskaebuse väiteid selle kohta, kas kaja rahuldamine ja menetluse taastamine olid tegelikult põhjendatud või mitte. 16. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus rahuldas kaja
lg-s 3 sätestatut järgimata, s.o ei jätnud kaja selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumiseni käiguta. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.