KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-1187 Tsiviilasi AS hagi OÜ ja LL vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja AS , esindaja HK esindajad Kostja OÜ Kostja esindaja JE Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt ja LL solidaarselt 97 806,81 (üheksakümmend seitse tuhat kaheksasada kuus krooni ja 81 senti) krooni AS kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta võrdsetes osades OÜ ja LL kanda. Riigi poolt kantud kohtukulude kindaksmääramine ja väljamõistmine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja OÜ (edaspidi liisinguvõtja) sõlmisid kasutusrendi lepingu sõiduauto kasutamiseks. Hageja ja LL(edaspidi käendaja) sõlmisid käenduslepingu tagamaks solidaarselt kasutusrendilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käendajal oli volitus tehingu tegemiseks, liisinguvõtja on tasunud rendimakseid, seega ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik lepingu olemasolust. Liisinguvõtja ei täitnud oma lepinguga võetud kohustusi ning jättis maksmata liisingumaksed. saatis hageja liisinguvõtjale teate lepingu ülesütlemise kohta, informeerides liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ning andis rahalise kohustuse täitmiseks tähtaja 14 päeva. Liisinguvõtja tähtajaks võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas kasutusrendi lepingu ennetähtaegselt. Hageja esitas kostjatele nõude tasuda rendimaksed summas 11 69,92 krooni, 2-06-1187 kindlustusmakse võlgnevus 1703,00 krooni, liisingu eseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 200 595,76 krooni ja vara valduse taastamise ja vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused summas 10 926,77 krooni. Hageja asus pärast vara valduse taastamist vara realiseerima. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 127 118,64 krooni, mis ei katnud hagejale kostjate poolt tasumisele kuuluvat summat. Hageja sai vara võõrandmaisel kahju 97 806,81 krooni, mille palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja esitas kostjatele nõude , andes ka tasumise tähtaja, kuid kostjad nõuet täitnud ei ole. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Liisinguvõtja leiab, et kostja ei olnud teadlik kasutusrendilepingu sõlmimisest. Lepingule ei ole alla kirjutanud kostja juhatuse liige Kalju Ojamets vaid käendaja. Kuna lepingule oleks pidanud alla kirjutama kostja juhatuse liige Kalju Ojamets, ei saa lugeda lepingut pooltele siduvaks. Kostja leiab, et tehingu on teinud isik kel puudus selleks volitus ning seega on tegemist tühise tehinguga. Hageja esitatud liisinguvõtja avaldus hagejale puudutab hoopis teist liisingueset, volikiri on antud käendajale selleks, et esindada kostjat äriühingut puudutavates küsimustes mitte sõlmida uusi tehinguid. Müügiks ettevalmistamise kulud sisaldavad ka akut, aku vahetas kostjale teada olevalt järgmine omanik. Arusaamatu on müügiteenuse maksumus, sest auto müüs hoopis AS mitte AS . Vara on võõrandatud alla turuhinna MENTLUSE KÄIK Liisinguvõtja esitas kohtuistungi toimumise päeval kell 8.59 so üks tund enne kohtuistungit taotluse lükata asja arutamine edasi, kuna kostja juhatuse liikmetest kaks on töölähetuses ning kolmas juhatuse liige K O haigestus päev enne kohtuistungit. Töölähetuses viibivad juhatuse liikmed ei olnud kostja esindajaks tehingu tegemise ajal, seega ei saa nad anda seletusi lepingu sõlmimise kohta. Taotlusele oli lisatud töölähetuse käskkiri. Kohus leiab, et kohtuistungi edasilükkamiseks puudub põhjus. K O haigestumise kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid, samas on K O väidetaval haige olemise päeval so kohtuistungile eelneval päeval allkirjastanud tõendi kostja juhatuse liikmete H R ja E T töölähetuse kohta. Kostja on oma kirjalikus vastuses nõustunud kirjaliku menetlusega. Asjaolu, et kostja juhatuse liikmed ei oska anda seletusi lepingu sõlmimise kohta, ei saa olla kohtuistungi edasilükkamise põhjuseks. Seadusliku esindaja seletus ei saa olla kohtus tõendiks, kostja ei ole esitanud taotlust seadusliku esindaja vande all seletuse andmiseks. Töölähetus ei ole mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohtukutse toimetati kostjale kätte , seega oli istungi aeg kostjale piisavalt varakult teada, leidmaks endale esindaja. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja käendaja esindajad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsiooni § 95 lg 1 järgi loob esindaja poolt volituse piires tehtud tehing kohustused vahetult esindatavale. Kohtule esitatud avalduse ja liisinguvõtja poolt käendaja nimele väljastatud volikirjaga on tõendatud, et käendajal oli pädevus sõlmida liisinguvõtja nimel kasutusrendi leping. Väide, et volikiri oli antud käendajale välja liisinguvõtja esindamiseks seoses juba sõlmitud lepingutega seotud küsimustes, ei ole tõendatud, sest volikirjas ei ole käendaja esindusõigust kuidagi piiratud. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.