← Eesti

2-06-9042/4

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 03 november 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-9042 AS ALTT versus AS Alternatiivenergia Grupp Võlgnevus 53 186.80 krooni Asja lahendamine kohtuistungil 30 oktoobril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja Hageja esindaja AS ALTT H.K. Kostja AS Alternatiivenergia Grupp RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

  1. AS ALTT hagis AS Alternatiivenergia Grupp vastu: 1.1 rahuldada hagi täielikult ja välja mõista AS Alternatiivenergia Gruppilt AS Altt kasuks võlgnevus põhisummas 26 593.40 ( kakskümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend kolm kr ja 40 ) ja viivis suurusega 26 593.40 ( kakskümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend kolm kr ja 40 s ). Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes
  2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 menetluskulud jätta kostja kanda Selgitused otsuse edasikaebamise korras ja tähtajas 3.1 Selgitada: 3.2 pooltel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Hagi sisu ja nõue AS ALTT on esitanud 17 aprillil 2006 kohtusse hagi AS Alternatiivenergia Grupp vastu võlgnevuse 53 186.80 krooni nõudes. Hagi esemeks on hageja nõue suurusega 53 186.80 krooni, mis seisneb põhivõlgnevuses suurusega 26 593.40 krooni ning viivistes suurusega 26 593.40 krooni. Seega hagihind on 53 186.80 krooni. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel
  4. august
  5. a. sõlmitud Ostu-müügi leping nr 18 (edaspidi Leping), mille kohaselt hageja müüs kostjale betooni ja betoontooteid transpordituna ja pumbatuna Purtse HEJ ehitusobjektile ning kostja kohustus selle eest vastavalt lepingu alusel esitatud arvetele ja saatelehtedele maksma tasu. Vastavalt Lepingu punktile 9.
  6. kohustus kostja kauba eest tasumisele kuuluvate või muude lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral tasuma viivist, tähtajaks tasumata summast 1% iga viivitatud päeva eest.
  7. oktoobril
  8. a. esitas hageja kostjale arve nr 141178 suurusega 8077.10 krooni , millest kostja tasus osaliselt
  9. augustil
  10. a. 3166.20 krooni. Seega on käesoleva ajani antud arvest maksmata 4910.90 krooni.
  11. oktoobril
  12. a. esitas hageja kostjale arve nr 141217 suurusega 21 682.50 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. Lisaks on hageja esitanud kostjale arved nr 340012, 350000, 350002, 350006, 350008, 350012, 360000, 360003, 360007 arvetelt tasumata viiviste eest. Viivisarved sisaldavad lisaks arvete eest nr 141178 ning 141217 tasumata viivistele ka viiviseid arvetele nr 140725, 140779, 140989, 141032, 141111, mis on küll makstud, kuid mille tasumisega viivitati. Tasumata viiviste kogusumma on 26 990.49 krooni. Arvestades sellega, et viivisarved moodustavad kokku suure summa ning tulles kostjale vastu, vähendab hageja viiviseid põhivõlgnevuse suuruseni - 26 593.40 kroonini. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-66-05 kohaselt tuleb võlgniku rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal vaid põhivõlast suuremat viivisnõuet põhjendada. Võlaõigusseaduse § 208 lg l kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole käesoleva ajani hageja poolt üle antud kauba eest tasunud, kuigi on selle vastu võtnud. VÕS §101 1g l p 6 sätestab võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning sama seaduse § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on VÕS § 100 mõttes rikkunud oma kohustust jättes täitmata Lepingust tuleneva kohustuse ning viivitades sellega. Tulenevalt VÕS §-st 101 lg l p l on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on kostjaga pidanud läbirääkimisi ning nõudnud võlgnevuste kustutamist, kuid see pole andnud tulemusi. Kostja on püüdnud küll hagejaga kokkulepet sõlmida ), kuid see on olnud hagejale vastuvõetamatu sisaldades vaid põhivõlgnevuse tagasimaksmise kohustust, kuid arvestades sellega, et arvete maksmisega on aastaid viivitatud, soovib hageja ka Lepingus kokkulepitud viiviste tasumist. Hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad käesolevale hagiavaldusele lisatud Ostu-müügileping nr 18, arved nr 140725, 140779, 140989, 141032, 141111, 141178 (koos kaubabetooni vastavusdeklaratsiooniga nr 2522), 141217 (koos kaubabetooni vastavusdeklaratsioonidega nr 2625, 2608, 2624), 340012, 350000, 350002, 350006, 350008, 350012, 360000, 360003, 360007 2 ning kostja poolt allkirjastatud, kuid hagejale vastuvõetamatu Kokkulepe, millega hageja tõendab ja kinnitab nõude olemasolu ja selle suurust.
  13. Kostja põhjendused Kostja AS Alternatiivenergia Grupp hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
  14. Kostja leiab, et hageja nõude aluseks ei saa olla leping, arved ja saatelehed vaid ostu- müügi toimumine ja sellekohase kauba vastavus deklaratsiooni (mujal nimetatud kauba üleandmisevastuvõtmise akt, mis koostatakse varem kokkulepitud materjalide, teenuste hindade ja tarnetingimuste alusel) allakirjutamine ostja ja müüja poolt. Vastavusdeklaratsiooni alusel tekib ostjal kohustus tasuda kauba eest.
  15. Hageja on esitanud kohtule vastavusdeklaratsioonid 2608 ja 2624 millele ei ole kostja allakirjutanud ja sellega on hageja ise tõendanud oma nõude alusetust.
  16. Hageja ei ole esitanud ostu-müügi toimumist kinnitavat vastavusdeklaratsiooni arvetele nr 140725; 140779; 140989; 141032 ja
  17. Seoses sellega on nõuded nende arvete alusel tõendamata.
  18. Kohtule esitatud Kokkulepe (lisa 6) 27.
  19. 2006.a. on kohut eksitav, kuna sellesisulise ettepaneku (tasuda ainult põhivõlgnevus ilma viivisteta) tegijaks ja initsiaatoriks oli 24.
  20. 2006.a. hageja esindaja OÜ Majanduskaitse Büroo S. Mäll isikus mitte kostja nagu on kujutatud hagiavalduses, (lisan kõhtu eksemplarile S. Mälli kirjad ja nende kontrollimise metoodika) S. Mälli poolt 24 märtsi koostatud Kokkulepe oli juriidiline trikk, et hankida kostjalt vastavusdeklaratsioonide esitamiseta kaudne tõend fabritseeritud nõude õigustamiseks.
  21. Kostja poolt 31 märtsil postitatud kokkulepe oli ajendatud soovist vana ja vaidlusi tekitav asi lõpetada ning vastus S. Mälli poolt saadetud kokkuleppele, mitte hageja nõudeid kinnitav dokument. Võttes arvesse, et hageja nõue on tõendamata ja esitatud dokumendid (2608;2624) tõendavad vastupidist, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja vastus
  22. Augustil 2006.a. esitatud tõenditele
  23. Kostja, AS Alternatiivenergia Grupp, olles läbi vaadanud Hageja poolt
  24. Augustil kohtule esitatud kaubadeklaratsioonid (saatelehed) on seisukohal, et Hageja on esitanud Kostjale tasumiseks arveid kauba eest, mida ei ole Kostjale väljastanud.
  25. Hageja on esitanud ajavahemikul 19.07.04 kuni 17.08.04 Kostjale tasumiseks arveid alljärgnevate kaubadeklaratsioonide alusel: Arve nr. / kaubadeklaratsioon nr 140725/1461 (Lisa nr 1) 140889/1809 (Lisa nr 2) 14890/1825 (Lisa nr 3) 140927/1910 ja 1914 (Lisa nr 4) Kokku Kuupäev 19.07.04 11.08.04 12.08.04 17.08.04;17.08.04 Maksumus 10171,60 7935,50 7549,00 15174,67 40838,77 Eelnimetatud kaubasaatelehed tõendavad, et kaupa ei ole Kostjale üle antud. Kauba vastu võtmise on allkirjastanud tundmatud isikud, kelle allkirja ei ole võimalik Kostjal identifitseerida ning vastuvõtja nime lahter on üldse tühjaks jäetud. Vastavalt Kostja ja Hageja vahelisele Ostumüügi lepingule Nr 18 sõlmitud
  26. augustil 2004.a. (Lisa nr 5) punktile 5.
  27. ning lepingu lisale nr l on õigus kaupa vastu võtta ja kaubasaatelehtedele alla kirjutada ainult Kostja esindajal Avo Tammel. Esitatud Kaubasaatelehtedel ei ole Avo Tamme allkiri. Eelpooltoodud kaubasaatelehed tõendavad, et Hageja on esitanud Kostjale pahatahtlikult tasumiseks arveid kauba eest, mis kas saadeti mõnele teisele objektile ning võeti vastu teiste ettevõtte poolt või on hiljem fabritseeritud õigustamaks alusetult esitatud arveid. 3
  28. Kostja on eelpoolt toodud arved heauskselt tasunud. Selline olukord sai tekkida, kuna Kostja tellis objektile kaupa 37 korral. Kostja olles ise koostanud selle objekti ehitusliku eelarve ning arvutanud välja täpsed mahud, teadis täpselt milline on kauba kogumaht, mida nimetatud tööjuures on vajalik käsutada. Arvestades, et Kostja on diplomeeritud ehitusinsener, suutis ta kohapeal igapäevaselt jälgida kogu kauba kulu. Samas esitas Hageja kõik arved mõnepäevase nihkega. Arved läksid Kostja raamatupidajale, kes nende eest tasus. Raamatupidajale oli teada milline on arvete kogumaksumus. Kui see maksumus oli ületatud võttis raamatupidaja ühendust Avo Tammega, kelle korraldusel peatati arvete eest tasumine. Kostja heauskse lepingupartneriga ei olnud arvestanud, et Hageja lisab temale esitatud arvetele ka võõraid kaubasaatelehti ning seetõttu ei osanud, seda asjaolu ka kontrollida. Pettus tuli välja alles siis kui tasutud arvete kogumaksumus ületas eelarves arvestatud maksumuse.
  29. Eelpooltoodud põhjusel ei tasunud Kostja arve nr 141217/kaubadeklaratsioon nr 2625 eest summas 6195,00 krooni ja osaliselt arve nr 141178/kaubadeklaratsioon nr 2522 eest summas 4910.90 krooni, kokku 11105,90 krooni.
  30. Kostja on seisukohal, et Hageja on kohustatud tagastama enam makstud summa, millest on arvestatud maha arvete 141217 ja 141178 maksumused. Hageja põhivõlg kostjale on: 40 838,7711 105,90 = 29 732, 87 krooni.
  31. Arvestades asjaolu, Hageja on üritanud Kostja arvelt alusetult rikastuda leiab Kostja, Hageja suhtes peab rakendama osapooltevahelises lepingus punkt 5.6 toodud leppetrahvi suurusega 0,5% päevas tasumata summast, antud olukorras, siis alusetult tasutud summast (poolte võrdse kohtlemise printsiip) ja see on: 29 732,87 x 0,5% x 635 päeva = 94401,86 krooni. Kostja on mõistlikkuse huvides nõus seda summat vähendama põhivõlgnevuse summaga võrdsele tasemele ehk 29 732,87 krooni.
  32. Samuti on Kostja seisukohal, et läbi tuleb vaadata ka need arved, mis olid Hagejale varem tasutud ning kontrollida kõik kaubasaatelehed, kuna Hageja on näidanud ennast ebausaldusväärse ning pahatahtliku lepingupartnerina. Hageja kirjalik vastus kostjale. Hageja jääb hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostja vastuväited on alusetud ja väärad ning paljasõnalised. Kostja toob oma vastuses asjasse puutumatuid väiteid. Hagiavalduse kohaselt käib vaidlus vaid arvete nr 141178 ja 141217 ning viivisarvete nr 340012, 350000, 350002, 350006, 350008, 350012, 360000, 360003, 360007 tasumata jätmise üle. Teised arved, millele viitab kostja puutuvad asjasse vaid seetõttu, et nende pealt on esitatud viivisarved, kuna need on jäetud õigeaegselt tasumata. Vaidlust nende üle ei käi, kuna kostja on need aktsepteerinud ja lõpuks tasunud, ega ole esitanud senini ühtki pretensiooni. Kuna arved nr 140725, 140779, 140989, 141032, 141111 on aktsepteeritud ja kostja poolt tasutud, ei oma kostja väide, et antud arvete juurde lisatud kaubabetooni saatelehtedel ja vastavusdeklaratsioonidel ei ole Avo Tamme isiklikku allkirja, mitte mingisugust tähtsust. See, et Ostu-müügi lepingu lisas oli ostja esindajana märgitud Avo Tamm, ei tähenda seda, et kostja ei võiks kaupa vastu võtma volitada ka teisi isikuid. Vastavalt TsÜS § 116 lg-le 2, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
  33. Kohtu põhjendused 3.
  34. Menetluse käik 4 Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 3.
  35. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seaduse Võlaõigusseaduse § 208 lg l kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole käesoleva ajani hageja poolt üle antud kauba eest tasunud, kuigi on selle vastu võtnud. VÕS § 1 0 1 l g l p 6 sätestab võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning sama seaduse § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on VÕS § 100 mõttes rikkunud oma kohustust jättes täitmata Lepingust tuleneva kohustuse ning viivitades sellega. Tulenevalt VÕS §-st 101 lg l p l on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus tuvastas, et vaidlus toimub kahe tasumata arve nr 141178 ja 141217 ning viivise arvete pärast. Kostja viide tema poolt heauskselt tasutud arvete kohta , mida ta tegelikult ei pidanud maksma, ei puutu antud asjasse. Kostja on arved tasunud ja ei ole neid kahe aasta jooksul vaidlustanud. Kohus leiab, et kostja väited on vastuolulised. Ta leiab kaks aastat hiljem, et ei oleks pidanud arveid maksma, sest tema poolt ei ole alla kirjutanud osadele vastavusdeklaratsioonidele ja seega ei ole ka kaupa saanud. Ometi on ta need arveid tasunud ja ei ole senini neid vaidlustanud. Seega leiab kohus, et kostja väited ei ole usaldusväärsed selle kohta, et ta ei ole kaupa saanud ning osad arved on seetõttu fiktiivsed. Kui kostja ei vaidlustanud koheselt, et tegelikult ei ole tema kaupa vastu võtnud, siis järelikult oli ta vaikivalt nõus, et keegi teine oli tema eest kauba vastuvõtmise eest alla kirjutanud. Kostja väide, et tema ei ole isiklikult osadele vastavusdeklaratsioonidele alla kirjutanud, ei oma asjas tähtsust. Vaidlusalustele arvetele lisatud vastavusdeklaratsioonidel on kostja isiklik allkiri kahel. Kostja poolt mainitud teistele arvete vastavusdeklaratsioonidele on ka alla kirjutanud teised isikud, kuid kostja on kõik need arved hagejale tasunud ja seega tehingu vaikivalt heaks kiitnud. Kohus leiab, et hageja poolt on tõendatud arvetega nr 141178 ja vastavusdeklaratsiooniga nr 2522 ( tl. 11 – 12 ) ja nr 141217 ja vastavusdeklaratsiooniga nr 2625,2608,2624 ( tl 13- 14 ) , et kostjale on kaup üle antud ja kauba eest on esitatud kostjale arve. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et need arved oleksid hagejale tasutud. Kohus leiab, et hageja poolt on tõendatud ka viiviste tasumata jätmine mittetähtaegselt makstud arvete eest ( tl 17 – 30 ). 3.
  36. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes hagi täielikust rahuldamisest, tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. 5 Helle Tamm Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.