) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja on hagejalt tellinud teenuse osutamisena auto kraavist välja tõmbamise, millise teenuse eest on hageja esitanud kostjale arve summas 790 krooni, mida kostja tasunud ei ole. Arve järgi, millise kostja on allkirjastanud, on viiviseks 0,2% päevas. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 790 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivismäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjale väljastatud ja kostja poolt allkirjastatud arve järgi oli viivitusintressiks 0,2% päevas. Kostja on hagi esitamise seisuga olnud viivituses 35 päeva. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 56 krooni ja 88 senti. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.