3-07-86/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-86 Haldusasi J.P kaebus Kaarma Vallavolikogu 29. novembri 2006. a otsuse tühistamise ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus J.P määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2007. a määrus. 2. Rahuldada riigi õigusabi taotlus osaliselt. Anda kaebajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi kaebaja esindamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku 2400 kr ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Igakuised osamaksed summas 200 kr tasuda kuu kümnendaks päevaks. 3. Määrata riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Sulev Raudsepp. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaarma Vallavolikogu 29. novembri 2006. a otsusega nr 165 moodustati x külas tee nimetusega „x tee“. 2. J. P kaebuses palutakse Kaarma Vallavolikogu 29. novembri 2006. a otsus tühistada ja kohustada vallavalitsust andma välja korraldus kaebajale kuuluva ehitise juurde teenindusmaa määramiseks. Kaebaja taotles riigi õigusabi. 3. Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2007. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt on kaebaja kuupalk 6000 kr. Sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt on 1500 kr. Kaebaja on omandanud Kaarma vallas ehitisena pumbamaja ja pesuplatsi ning soovib pumbamaja elamuks rekonstrueerida. Kaebaja majanduslik seisund ei ole selline, mis ei võimalda tal üldse õigusteenuse eest tasuda. 3-07-86 Haldusasja nr 3-05-604 materjalist nähtub, et 2006. aastal oli kaebajal vähemalt kaks esinevat esindajat ja ta tasus selles asjas õigusabi eest. Taotlust ei saa rahuldada ka tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dest 1 ja 4. Sarnaste maavaidluste puhul ei ole menetlusosalised sageli üldse esindajat võtnud ja kui esindaja ongi võetud, siis ei ole õigusabi eest tasutud summad väga suured olnud. Antud juhul ei peaks õigusteenuse kulud taotleja kahe kuu sissetulekut ületama. Küsitav on õigusabi sisuline vajadus. Lähtuda tuleb kirjalikust materjalist ja kaebajal on võimalik selgitada asjaolusid oma sõnadega. Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2007. a määrusega võeti kaebus halduskohtu menetlusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. J. P määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada osas, mis käsitleb riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmist, ja taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused:

1. a)Kaebajal oli asjas nr 3-05-604 esindaja, kuid oma väheste teadmiste tõttu pöördus ta õigusbüroo poole, mis osutas ebakvaliteetset õigusabi. Õigusabi eest nõuti tasu üle 10 000 kr, millele kulusid kõik säästud. Määruses on palgast maha arvamata maksud, lastekindlustus jne. Kaebaja on üksikema. Kaebajal on kaks väikest last. Peale laste ülalpidamisele mineva raha ei jää peaaegu midagi üle. Viitamine RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 4 on ebaõige. Kaebajal ja lastel puudub eluruum.
2. b)Kohus on leidnud, et kaebaja ei vaja õigusabi, kuid samas väitnud, et kaebus on ebaselge. Kohus peaks arvestama poolte võrdsuse printsiibiga, sest valda esindab professionaalne jurist. Õigusabi osutamisega seotud kulud võivad kujuneda palju suuremaks kui kaebaja kahe kuu töötasu. Kohus asub Pärnus, sinna tuleb sõita nii kaebajal kui ka esindajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kaebajale tuleb anda riigi õigusabi. 6. RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa. 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajalt ei saa eeldada võimet kaitsta piisaval tasemel enda õigusi maareformi käigus. Halduskohtul on küll asjas, kus kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja võimalus enda kulul õigusteenuse eest tasumiseks, kõrgendatud selgitamiskohustus ja kõrgendatud kohustused uurimispõhimõtte rakendamisel, kuid see ei saa täielikult välistada riigi õigusabi vajadust. 8. Halduskohus on kaebaja sissetulekut hinnanud vastuolus RÕS § 7 lg 1 p-ga 4. Arvestades tulumaksukohustust ja kahe lapse ülalpidamise kulusid, ei saa eeldada, et kahe kuu jäägi arvelt on võimalik tasuda õigusabi eest. Kaebaja netopalk on 4998 kr ning riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavad sotsiaaltoetused 1500 kr kuus, kokku 6498. Kaebaja kulutused laste ülalpidamiseks on ringkonnakohtu hinnangul ca 2500 kr, arvestades majandusliku seisundi teatises märgitud kulutusi eluasemele, toidule, tervishoiule, lasteaiale ja huvikoolile. Seega on kaebaja kuusissetulekuks pärast RÕS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud mahaarvamisi ca 4000 kr. Advokaadi tasu käesolevas asjas võib ringkonnakohtu hinnangul ulatuda 10 000 kroonini. 2