Obsah (4)
§ 85§ 11§ 98§ 92ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprillil 2007.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1060 Haldusasi V.Ž kaebus Mak
§ 85
l-ga 1 on tollideklaratsioon ka maksudeklaratsioon ja MKS § 98 lg 1 kohaselt maksusumma määramise aegumise tähtaeg 3 aastat ning antud juhul ei ole maksusumma määramine aegunud. Vastustaja märgib, viidates kaebuses esitatud küsimusele, kuidas tõestab vastuolu kaebaja ja Raul Kookmaa ütluste vahel kaebajal tollivõla olemasolu ja miks luges vastustaja usaldusväärsemaks Raul Kookmaa ütlusi, et vastuolu ütluste vahel ei tõenda tõepoolest kaebajal tollivõla olemasolu. Maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel võtnud aluseks 3
(9)3-06-1060 tollivõla kindlakstegemisel menetlusosaliste poolt antud ütluste vastuolulisust, vaid hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis.
§ 11
lg-ga 2 ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvetest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. MKS § 92 lg 3 kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Tollivõlg nagu igasugune maksukohustus tekib vahetult seaduses sätestatud teokoosseisu saabudes. Kooskõlas ÜTS art.203 p-ga 1 tekib tollivõlg siis, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelvalve alt välja ning ÜTS art.203 p 3 järgi on võlgnikuks isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis. Erinevalt teistest isikutest, kes vastutavad tollivõla tekkimise eest solidaarvõlgnikena (art.203 p 3 alapunktid 2-4), ei ole kauba tollijärelevalve alt väljaviinud isiku puhul oluline tema teadmine antud asjaoludest, kuna sellise isiku teadmist eeldatakse ning see ei kuulu tõendamisesemesse. Kauba tollijärelevalve alt väljaviival isikul on tollivõlg tekkinud ainuüksi tollivõla tekkimise teokoosseisu objektiivsete asjaolude esinemisel. Vastavalt ÜTS art.37 p-le 2 jääb ühenduseväline kaup tollijärelevalve alla niikauaks, kuni selle tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või lattu, reeksporditakse või hävitatakse. ÜTS art.79 kohaselt annab ühendusvälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse vabasse ringlusse lubamine, mis hõlmab kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, muude kauba impordiga seotud formaalsuste täitmist ja seaduse alusel tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist. Vastustaja märgib, et vastavalt tolliseaduse (edaspidi TS) § 13 lg-le 1 tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada ainult tolli poolt aktsepteeritud tehinguid. Eelnimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt, kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Vastustaja märgib, et antud juhul pole vaidlust selles, et kaebaja poolt Eestisse toimetatud sõiduki puhul pole välistransiidi tolliprotseduuri lõpetatud ega seda vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile deklareeritud ega sellega muud lubatud tollikäitlusviisi kohaldatud. Eeltoodust vastustaja järeldab, et V.Ž viis sõiduki ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja. V.Ž ei toimetanud transiidiprotseduuril olevat kaupa ettenähtud tähtajal sihttolliasutusse ning võõrandas sõiduki kolmandale isikule, kohaldamata sellele eelnevat vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Nimetatud juhul ei vaja tõendamist asjaolu, kas kauba tollijärelevalve alt välja viinud isik teadis või pidi teadma, et kaup on tollijärelevalve all. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta polnud eelnimetatud asjaoludest teadlik ning teda peteti. Tõendite puudumise tõttu on tegemist kaebaja paljasõnaliste väidetega, mille usaldusväärsus on kaheldav. Kaebaja väitel tasus ta sõiduki eest 9000 eurot, mistõttu täiendava maksu tasumisel muutub tehing talle kahjulikuks. Vastustaja märgib, et vastavalt Leedu tollilt saadud arvele nr.516861 maksis kaebuse esitaja sõiduki müüjale K.B.-le ONTAGUS sõiduki eest 5 350 litti ehk 24 244 krooni. Nimetatud summa on maksuotsuses võetud aluseks käibemaksu summa arvutamisel. Kolmas isik Raul Kookmaa on esitanud tõendi selle kohta, et kaebaja müüs talle sõiduki 150 000 krooni eest, mistõttu vastustaja arvates ei saa tehing olla kuidagi kaebajale kahjulik. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub ühtlasi, et välisriigist sõiduki ostnud isikule antakse reeglina kaasa ka tollidokumendid ning see ei vaja eraldi tõendamist. Vastustajale ei ole teada ühtegi juhtumit, kus isikule, kes ise kaubale transiiditolliprotseduuri kohaldab, jäetakse andmata tollideklaratsioon. Deklaratsiooni allkirjastamine ainult müüja esindaja poolt ei vabasta kauba vedajat või saajat vastutusest transiitveo nõuetekohase lõpetamise eest ning lisaks tegutses müüja Leedu tollile kaebaja eest transiidideklaratsiooni ning nõutavat tagatist esitades kaebaja 4
(9)3-06-1060 enda huvides. Tulenevalt TS §-st 38 deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, aga samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Seega, kuna Leedu tollile oli transiidideklaratsioon kaebaja eest esitatud, siis vastutab kaebaja ka selles deklareeritud andmete õigsuse eest. Sõiduki ostmisel välisriigist on ostjal endal kõrgendatud hoolsuskohustus, sest tegemist võib olla nii ühenduse kui ühendusvälise kaubaga ning isegi juhul, kui tegemist on ühenduse kaubaga, võib see teatud juhtudel kuuluda maksustamisele sihtkohariigis käibemaksuga. Tulenevalt MKS § 150 lg-st 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Seega tuleb kaebajal endal esitada asjakohaseid tõendeid oma väidete tõestamiseks. Kaebuse esitaja on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka vaides esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, mis ei ole kaebaja poolt millegagi tõendatud. Eeltoodu alusel leiab vastustaja, et V.Ž kaebus on täiesti põhjendamatu, mistõttu ta tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud tema enda kanda. 12.03.2007 kohtuistungil jäi MTA Ida MTK esindaja Aivar Haava oma 18.12.2006 toodud seletuse juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. Aivar Haava märkis veelkordselt, et sõidukile oli esitatud välistransiidideklaratsioon, mis tuli lõpetada Kohtla-Järve tollipunktis ja maksta käibemaks. Kaebaja jättis selle tegemata, tundmata huvi, kas selle sõiduki suhtes oli vaja pöörduda tolli ning müüs selle sõiduki lihtsalt maha. Sõiduk pidi seisma tollilaos. Kaebaja jättis välistransiidi tolliprotseduuri lõpetamata. Kuna antud juhul pole kauba ühenduse staatus tõendatud, on tegemist ühendusevälise kaubaga ÜTS art.4 p 8 mõistes. Seega kaup oli tollijärelevalve all ning kaebaja viis selle ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebuses leidis V.Ž, et MTA Ida MTK xx.xx.xxx maksuotsusega nr.xx tasumisele määratud käibemaks summas 4 364 krooni on aegunud, sest
§ 98
lg-ga 2 maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Antud juhul on tegemist kauba impordilt tasutava käibemaksuga, mille tasumiseks oleks tulnud esitada tollideklaratsioon.
§ 85lg-ga 1 on tollideklaratsioon ka maksudeklaratsioon.
MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumise tähtaeg kolm aastat ning seega antud juhul ei ole maksusumma määramine aegunud. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et V.Ž toimetas 2004 maikuus Leedu Vabariigist Eestisse kasutatud sõiduki Ford Transit tehasetähisega WFOLXXGBFLYG79658. Leedus kohaldati 12.05.2004 sõidukile Ford Transit välistransiidiprotseduuri transiitdeklaratsiooni MRN nr.04LTLR10000010022 alusel, mille lõpetamise tähtajaks oli märgitud 20.05.2004 ning sihttolliasutuseks Kirde tolliinspektuuri Narva tollipunkti Kohtla-Järve teeninduskeskus. Kauba saajaks ning printsipaali esindajaks on tollideklaratsioonil märgitud V.Ž (t.lk.77). V.Ž jättis tollitransiidiprotseduuri lõpetamata ning 21.05.2004 müüs sõiduki Raul Kookmaa`le, millekohane kanne tehti ARK-i registrisse (t.lk.72). Seega viis V.Ž kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja, mis on tõendatud muuhulgas tema poolt kohtuistungil antud järgneva seletusega: „kui ma tulin selle masinaga Leedust, ma ei pöördunud tolli. Ma uurisin järgi, kust see masin Leetu tuli ja sain teada, et see tuli Prantsusmaalt ja seega on see ühenduse sisene kaup. Muid dokumente mul ei ole peale autopassi ja ostu-müügilepingute Prantsusmaa-Leedu ning Leedu-Eesti vahel“. Veel märkis V.Ž, et „tollideklaratsioonil on küll märgitud tema nimi (p 50 all), kuid kuidas see sinna sattus, ta ei tea, sest Leedust Eestisse saabudes ta tolli ei pöördunud“ (t.lk.101,102). Maksuhaldur tuvastas, et V.Ž tõi kauba Leedust Eestisse 5
(9)3-06-1060 12.05.2004 väljastatud transiididokumendi MRN nr.04LTLR10000010022 alusel, mille lähtetolliasutuse (Leedu) poolt märgitud transiitveo tähtaeg on ületatud ja tänase päevani ei ole MTA Ida MTK Jõhvi maksu- ja tollibüroole esitatud tolliprotseduuri lõpetamiseks vajalikke dokumente ega kaupa. Samuti pole ühendusevälise tollistaatusega kaubale järgnevat tollikäitlusviisi määratud (t.lk.18). Kuna V.Ž toimetas kauba isiklikult Eestisse, siis oli ta seotud kauba ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljaviimisega, organiseerides kauba võõrandamise ning ARK-s registritoimingute tegemise. Ühtlasi oli V.Ž isikuks, kes pidi täitma kohustusi, millised tulenevad transiidiprotseduurist, millele kaup on suunatud. Kooskõlas ÜTS art.96 p-ga 2 kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul. Kooskõlas ÜTS art.203 p-ga 1 tekib tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja, millega kaasneb tollivõla ning sellest tuleneva käibemaksu tekkimine. Sama artikli p 3 kohaselt on võlgnikuks isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis ning isik, kes selles väljaviimises osales ja teadis või pidi teadma, et kaup viiakse tollijärelevalve alt välja, samuti on võlgnikuks isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad kauba ajutisest ladustamisest või tolliprotseduuri kasutamisest, millele eelnimetatud kaup on suunatud. ÜTS art.37 p 2 kohaselt jääb kaup tollijärelevalve alla niikauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või lattu, reeksporditakse või hävitatakse. Eeltoodust tulenevalt on antud juhul tekkinud tollivõlg ning võlgnikuks on V.Ž. Maksuhaldur järeldas põhjendatult, et V.Ž viis kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja, sest ÜTS art.37 lg 1 kohaselt kuulub ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup tollijärelevalve alla selle saabumisest arvates ning kooskõlas TS § 13 p-ga 1 tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Kuivõrd toll ei ole andnud V.Ž luba kauba võõrandamiseks, siis on V.Ž teinud tehinguid tollijärelevalve all oleva kaubaga ilma tolli loata. Kuna kuni 20.05.2004 transiidiprotseduurile allutatud kaupa (sõidukit) tollile sihtpunktis ei esitatud, tekkis tollis põhjendatud kahtlus, et kaup on tollijärelevalve alt välja viidud. TS § 13 lg 2 sätestab, kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja viidud. Kui võlgnik ei suuda seda tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja viiduks. ÜTS art.203 p 1 kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja. Sama artikli p 3 kohaselt on võlgnikuks isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis. Erinevalt teistest isikutest, kes vastutavad tollivõla tekkimisel solidaarvõlgnikena (ÜTS art.203 p 3 alapunktid 2-4) ei ole kauba tollijärelevalve alt viinud isiku puhul oluline tema teadmine antud asjaoludest, kuna sellise isiku teadmist eeldatakse ning see ei kuulu tõendamisesemesse. Seega on kauba tollijärelevalve alt viival isikul tollivõlg tekkinud ainuüksi tollivõla tekkimise teokoosseisu saabumisel. Kohus nõustub maksuhalduri seletuses kaebuse kohta tooduga, et eraldi tõendamist ei vaja asjaolu, et välisriigist sõiduki ostnud isikule antakse kaasa tollidokumendid. Vastustajal väitel ei ole neile teada ühtegi juhtumit, kus isikule, kes ise kaubale transiiditolliprotseduuri kohaldab, jäetakse andmata tollideklaratsioon. Deklaratsiooni allkirjastamine ainult müüja esindajate poolt ei vabasta kauba vedajat või saajat vastutusest transiitveo nõuetekohase lõpetamise eest ning lisaks tegutses müüja Leedu tollile kaebaja eest transiidideklaratsiooni ning nõutavat tagatist esitades kaebaja enda huvides. Kooskõlas TS § 38 deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Seega, kuna Leedu tollile oli transiidideklaratsioon esitatud kaebaja eest, siis vastutab ka kaebaja ise selles deklareeritud andmete õigsuse eest. Sõiduki ostmisel välisriigist 6
(9)3-06-1060 on ostjal endal kõrgendatud hoolsuskohustus, sest tegemist võib olla nii ühenduse kui ka ühendusevälise kaubaga ning isegi juhul, kui tegu on ühenduse kaubaga, võib see teatud juhtudel kuuluda maksustamisele sihtkohariigis käibemaksuga. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et kuna ta ostis sõiduki 12.05.2004 Leedu Vabariigist, mis sel ajal juba kuulus Euroopa Liitu, siis Euroopa Liidu sisene kaup on tollivaba, mille puhul pole maksudeklaratsiooni esitamine kohustuslik (t.lk.1). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et kaup toimetatakse ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise, ei too automaatselt kaasa maksuvabastust. Ühest liikmesriigist teise toimetatava kauba puhul omab maksustamise seisukohast tähendust asjaolu, millise tollistaatusega see kaup on ning maksuvaba on ainult see kaup, mis on saanud ühenduse kauba staatuse. Kaup on käsitletav ühenduse kaubana ainult Nõukogu määruse nr.2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, art.4 punkt 7 sätestatud tingimustel. Ülejäänud juhtudel on kaup käsitletav sama artikli punkt 8 kohaselt ühendusevälise kaubana. Vastavalt ÜTS art.91 p 1 alapunktile a võimaldab välistransiidi protseduur ühenduse territooriumil ühest punktist teise liikuda ühendusevälisel kaubal, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimaksu ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid. Käesoleva kaasuse puhul on tegemist välistransiidi tolliprotseduuri rakendamisega ühendusevälisele kaubale. ÜTS art.92 p 1 kohaselt välistransiidiprotseduur lõpetatakse ja tolliprotseduuripidaja kohustused loetakse täidetuks, kui protseduurile suunatud kaup ja nõutavad dokumendid esitatakse sihtkoha tolliasutusse kooskõlas kõnealust protseduuri reguleerivate sätetega. Transiidideklaratsioonis MRN nr.04LTLR10000010022 on märgitud sihttolliasutuseks Kirde tolliinspektuuri Narva tollipunkti Kohtla-Järve teeninduskeskus ja määratud tähtajaks 20.05.
- Kuna nimetatud tähtajaks V.Ž tollidokumente ja kaupa sihttollipunktile ei esitanud, siis on tarnsiidiprotseduur lõpetamata. Kuna toll ei ole andnud V.Ž-le luba kauba võõrandamiseks, siis on kaebaja teinud tehinguid tollijärelevalve all oleva kaubaga ilma tolli loata. Kuna piiraja jooksul ei esitatud tollile sihttollipunktis transiidiprotseduurile allutatud kaupa ja V.Ž ei ole siiani suutnud tõendada, et kaubale oleks kohaldatud mõnda muud tolliprotseduuri või et kaupa ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud, siis on maksuhaldur kohaldanud põhjendatult TS § 13 lg-t
- Tulenevalt TS § 13 lg-st 2 kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kui võlgnik ei suuda seda tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks. Antud juhul V.Ž ei ole tõendanud, et tema poolt Leedust Eestisse toimetatud kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Mis puutub kaebaja väitesse, et sõiduki müüjad teda petsid, siis see väide on vastusolus käesolevas asjas kogutud tõenditega. Nimelt on sõiduki müüja K.B. ONTAGUS transiidideklaratsioonil märgitud nii saatja kui ka printsipaalina ning printsipaali esindajana on ta transiidideklaratsiooni ka allkirjastanud. V.Ž sõiduki ostjana on samuti transiidideklaratsioonil märgitud printsipaali esindajaks. Eeltoodu tähendab, et sõiduki müüja ja ostja vastutavad solidaarselt kauba sihttolliasutusele esitamise ning tekkida võiva tollivõla tasumise eest. Kooskõlas ÜTS artikliga 213 kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle tasumise eest solidaarselt. Kooskõlas ÜTS art.96 p-ga 1 on printsipaal ühenduse välistransiidiprotseduuri pidaja ning vastutab kauba esialgsel kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna pritsipaal, kelleks on antud juhul müüja ja ostja solidaarselt, kannavad ühesugust vastustust transiidiprotseduuri lõpetamise eest, nagu kauba vedaja või saajagi, siis puudub loogiline põhjendus sellele, miks oleks müüja pidanud kaebuse esitajat petma. Müüja on esitanud Leedu tollile ostja eest ka tagatise kooskõlas ÜTS art.94 p-ga 1.
§-ga 13 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. 14.12.2005 kirjaga nr.134/18874 pöördus MTA Ida MTK V.Ž poole, et teavitada teda maksuvõla tekkimisest ja anda 7
(9)3-06-1060 talle teada ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaldamisest. Kirjast nähtub, et V.Ž-le pakuti võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited kuni 27.12.2005, kuid kaebaja jättis maksuhalduri kirja tähelepanuta (t.lk.88, 89). Vaidlustatud otsuse andmisel kasutas maksuhaldur V.Ž poolt 15.06.2005 väärteoasjas nr.6-6/28 antud kirjalikku seletust välistransiidi tolliprotseduuri lõpetamata jätmise kohta. Seletusest nähtuvalt pöördus Raul Kookmaa 2004 aasta maikuu alguses V.Ž poole palvega toimetada tema poolt internetist leitud kaubik Ford Transit Leedust Eestisse, kuna ta ise ei saanud suure töökoormuse tõttu sõita Klaipedasse kaubiku järele. V.Ž väitel tõi ta mõne päeva pärast kaubiku Jõhvi ja võttis ühendust Raul Kookmaa`ga. Lepiti kokku, et kaubik vormistatakse ARK-is Raul Kookmaa nimele (t.lk.18, 69). 25.08.2005 andis Raul Kookmaa Tallinna tolliinspektuuri juhatajale seletuse, millest nähtub, et V.Ž tegi Raul Kookmaa`le 2004 aasta maikuus ettepaneku tuua talle mikrobuss. Mõne päeva pärast näitas V.Ž Raul Kookmaa`le internetis bussi fotot ning ta nõustus ettepanekuga. V.Ž ütles, et buss maksab 150 000 EEK`i ning maikuu keskpaiku tõi ta bussi Eestisse. Kes V.Ž-le bussi müüs, Raul Kookmaa ei tea, kuid 21.05.2004 helistas talle V.Ž ja palus kanda üle 50 % bussi maksumuse summast oma isa A.Ž arvele. Raul Kookmaa väitel tegi ta palutud pangaülekande. Samal päeval viis Raul Kookmaa bussi Tallinnasse. 26.05.2004 vormistas V.Ž Jõhvi ARK-s bussi Raul Kookmaa nimele, pärast mida tasus Raul Kookmaa talle veel 75 000 krooni. V.Ž ütles, et tollipaberitega on kõik korras, kuna see pole esimene kord tal autot Eestisse tuua ja ta teab, kuidas seda vormistada. Ühtlasi selgitas Raul Kookmaa, et teda ei ole keegi informeerinud transiidideklaratsioonist ja veel vähem sellest, et see ei ole kinni pandud. Kui buss ARK-s registreeriti, siis oli ta kindel, et paberid on korras (t.lk.71). Kaebuses on kaebaja leidnud, et tema ütlused on vastusolus Raul Kookmaa ütlustega ja vastuolu seisneb selles, kes tegi kellele ettepaneku sõiduki muretsemiseks. Kaebajale on arusaamatu, kuidas see vastuolu tõendab temal tollivõla olemasolu ja miks luges vastustaja usaldusväärsemaks Raul Kookmaa ütlusi. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud maksuotsuse andmisel ei ole maksuhaldur tollivõla kindlakstegemisel eelnimetatud tõendite (seletuste) vastuolulisust aluseks võtnud.
§ 11
lg-ga 2 ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise poolt esitatud tõenditega.
§ 92
lg-ga 3 tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Käesoleva haldusasjas toimikus olevast 11.05.2004 kaubaarvest nr.516861 nähtub, et sõiduki maksumus on 5 350 Leedu litti, mis on ümberarvestatuna Eesti kroonidesse 24 244 krooni. Viimatinimetatult summalt arvestati ka tasumisele kuuluv käibemaksu summa 4 364 krooni. Kaebuses Maksu- ja Tolliameti 27.04.2006 vaideotsusele kaebaja märgib, et ta tasus sõiduki eest 9 000 eurot ja täiendava maksu tasumisel muudab see temale tehingu kahjulikuks. Kui võtta aluseks Raul Kookmaa seletus, mille kohaselt ta tasus V.Ž-le 150 000 krooni, siis ei saa väita, et tehing oleks olnud V.Ž-le kahjulik. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 8
(9)