2-05-17941/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 14.11.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-17941 (endine nr 2/254-24570/05) Tsiviilasi KÜhagi OÜ vastu võla saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista OÜ 2 203,13 krooni KÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista OÜ kohtukulud 250 krooni KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud esitas KÜ hagi OÜ vastu 6 935,32 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ liige, kuna talle kuulub korteriomand asukohaga . Kostja ei ole tasunud hagejale talle osutatud kommunaalteenuste eest, kuigi hageja on arved esitanud õigeaegselt. Sellega on kostja rikkunud KÜ põhikirja punkti 4.2 alapunkti 2, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid. Hagiavalduse kohaselt kostja lõpetas arvete õigeaegse tasumise . Seisuga võlgnes kostja hagejale 6 935,32 krooni. Vaatamata hagejapoolsetele korduvatele meeldetuletustele, hagi esitamise ajaks ei olnud kostja võlgnevust likvideerinud. tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi. kostja esitas kaja menetluse taastamiseks ning vastuse, milles tunnistab võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kostja lisab, et vastuseks hageja meeldetuletustele selgitas kostja, et likvideerib võlgnevuse kohe peale korteriomandi võõrandamist. Kostja on vastuse kohaselt oma võlgnevuse hageja ees tasunud ning esitanud ka vastava maksekorralduse. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata seoses kostja poolt nõude täitmisega. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt kostja faktiliselt ei olnud hagejale kogu võlgnevust tasunud. Kostja oli korteri omanik ajaperioodil . Faktiliselt ei tasunud kostja hagejale kogu võlgnevust, mis tal oli seisuga . Kokku esitas hageja kostjale alates hagi esitamise hetkest lisaks arveid summas 3 711,30 krooni, mis koosneb novembri hooldus- ja kommunaalkuludest summas 456 krooni, viivistest tähtaegselt maksmata arvete eest ajaperioodil summas 94,45 krooni, detsembri hooldus- ja kommunaalkuludest summas 569,55 krooni ning prügiveo kuludest summas 2 127 krooni. Koos hagiavalduse summaga moodustas kostja võlgnevus hageja ees 10 646,62 krooni. Kostja tasus 7 399,62 krooni ning tagastas riigilõivu summas 570 krooni. Hageja arvestab võlgnevusest maha ka tagastatud riigilõivu summas 10 krooni. Seega on seisuga 11.04.2006 kostja võlgnevus hageja ees 3 237 krooni (10 646-7399,62-10). Veebruaris tasus kostja osa jaanuaris esitatud arvest summas 569,57 krooni, mistõttu leiab hageja, et kostja võlgnevus on 2 667,43 krooni ning palub selle kostjalt välja mõista ning kohtukuludena riigilõiv summas 560 krooni. esitas kostja seisukoha hagiavalduse täpsustusele. Kostja leiab, et hagiavaldusest nähtuvalt on haginõudeks kostja võlgnevus hageja ees seisuga . Kohtumenetluse kestel ei ole hageja hagi nõuet muutnud ega täiendanud, millest tulenevalt tuleb lugeda hageja nõudeks võlgnevust seisuga . Kostja on seisukohal, et hageja poolt on õigustamatu ning kohut eksitav hagiavalduse täpsustuses esitatud viide kostjale esitatud arvetele, kuivõrd nimetatud periood ei ole käeolevas asjas hagiesemeks. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et puudub alus hagi edasiseks menetlemiseks, kuna kostja on haginõude vabatahtlikult täitnud ning hüvitanud hagejale ka hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kostja peab vajalikuks lisada, et ta ei ole kunagi sõlminud hagejaga kokkulepet eraldi prügiveo tasumiseks. Kostja leiab, et hageja poolt talle prügiveo eest alusetu arve esitamisega, on hageja püüdnud kostja arvel alusetult rikastuda. Lähtudes eeltoodust palub kostja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. esitas hageja kostja seisukohale vastuse. Hageja on seisukohal, et ta on hagi eset muutnud, kuna esitas hagiavalduse täpsustuse vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Hageja poolt kostjale esitatud arvel on määratud sihtotstarbeline makse prügiveo eest detsembris. Tulenevalt korteriühistu põhikirjast on korteriühistul õigus määrata ja korteriühistu liikmel kohustus maksta sihtotstarbelisi makseid. Korteriühistu juhatus sõlmib oma volituste piires lepingud teenuste tarnijatega. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on korteris oleva vara väljaviimise teostanud ning ladustanud selle eramu konteinerisse, määrati korteriühistu otsusega kostjale kui korteriomanikule jaanuari kuu arvele sihtotstarbeline makse korteri omaniku poolt täiendava prahi tekitamise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata võlgnevus 2 667,43 krooni, hageja poolt täiendavalt tasutud riigilõiv summas 250 krooni ning postikulud tähitud kirja saatmise eest. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. 2 Tallinna linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljatrükist ning korteriühistu põhikirjast nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 2 667,43 krooni ning tasutud riigilõivu 250 krooni tasumist. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust käesoleva tsiviilasja raames nimetatud võlgnevust nõuda ning eitab prügiveo võlgnevust. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus suurendada oma nõuet. Tulenevalt TsMS § 306 lgst 1 hagejal on õigus nõuet suurendada kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, esitades selle kohta avalduse. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 4 nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Hageja on esitanud hagiavalduse täpsustuse, millest nähtub nõude suurenemine ning tasunud sellelt riigilõivu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on nõuet suurendanud vastavalt TsMS-le. Kostja on vaidlustanud prügiveo kulud summas 2 127 krooni. Nähtuvalt korteriühistu põhikirja § 4.2 p-st 2 ühistu liige on kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid. Põhikirja § 6.
4. sätestab, et sihtotstarbelised maksed on ette nähtud elamu majanduskulude katteks. Samuti on põhikirja § 6.
5. kohaselt ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Ühistu üldkoosoleku pädevuses on sihtotstarbeliste ja muude maksete tasumise korra kindlaksmääramine (põhikirja § 7.
6. p 9) ning juhatuse pädevuses on sihtotstarbeliste maksete muutmine seoses hindade ja tariifide muutumisega (§ 8.
7. p 9) ja kõigi küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse (§ 8.
8. p 11). Nähtuvalt korteriühistu juhatuse koosoleku protokollist on otsustatud määrata kostjale jaanuari kuu arvele sihtotstarbeline makse korteri omaniku poolt täiendava prahi tekitamise eest summas 2 127 krooni. Kostja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Samuti ei ole kostja eitanud hagiavalduse täpsustuses nimetatud prügi tekitamist. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue prügiveo kulude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nähtuvalt hagiavaldusest võlgnes kostja hagejale 6 935,32 krooni. Kostja on hagejale tasunud 7 399,62 krooni (seega enammakstud 464,30 krooni). Hageja on kostjale esitanud pärast seda arveid kogusummas 3 247 krooni, millest kostja on tasunud 569,57 krooni ning hageja on maha arvestanud kostja poolt temale enamtasutud riigilõivu summas 10 krooni. Seega moodustub kostja võlgnevus hageja ees (3 247 – 464,30 – 569,57 – 10) 2 203,13 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 203,13 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 250 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Varemtasutud riigilõivu on kostja hageja kinnitusel hüvitanud. 3 Meelis Eerik Kohtunik 4