2-03-818/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-03-818 (endine nr 2/19-4104/03 Otsuse kuupäev 10.juuli 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi IL hagi KK vastu võla nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.juuni 2006 Istungil osalenud isikud Hageja IL, hageja esindaja adv. ML ja kostja esindaja adv. P S Resolutsioon Hagi rahuldada.

Välja mõista KK IL kasuks 36 670,44 EEK (kolmkümmend kuus tuhat kuussada seitsekümmend krooni ja 44 senti) ja kohtukulu 4 623,50 EEK (neli tuhat kuussada kakskümmend kolm krooni ja 50 senti).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1.IL andis AK (K ) laenu summas 135 000 krooni intressiga 10 % kuus. A K kohustus laenusumma tagastama . Kokkulepitud tähtajaks laenaja nimetatud summat hagejale ei tagastanud.

Täiendavalt andis hageja AK laenu summas 85 000 krooni ning 6 000 USD tagasimaksmise tähtajaga .

AK suri .

Surma hetkel moodustas AK põhivõlg ja intressid hagejale 250 500 krooni ja 7 200 USA dollarit.

2.esitasid AK, A K , K K ja KK notarile avalduse AK pärandi vastuvõtmiseks.

Tuginedes TsK § 558 esitas hageja AK, A K ja K K vastu hagiavalduse 250 500 krooni ja 7 200 USD tasumise nõudes.

Tallinna Linnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2/3/23-156/99 leidis kohus, et A K oli hagejale võlgu 337 451,20 krooni (põhivõlg koos intressidega).

A K pärandvarasse kuulus ½ suurune mõtteline osa osamaksust neljatoalisele korterile EÜ½ suurune mõtteline osa osamaksust AÜ-s , ½ suurune mõtteline osa sõiduautost , ½ suurune mõtteline osa AS-i aktsiatest ja erastamisväärtpaberid summas 48 617 EVP krooni.

Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt oli AK pärandvara maksumuseks pärandi avanemise hetkel 41 803,25 krooni.

3.Hageja leiab, et A K pärandvara harilik väärtus on oluliselt suurem kohtu poolt tuvastatud vara väärtusest ning seda nimelt korteri asukohaga väärtuse osas, mis oli 230 000 krooni.

A K kuulus sellest ½ mõttelist osa ning pärijaid oli kokku 4, millest tulenevalt vastutab kostja K K hageja ees nimetatud korteri eest TsK § 558 alusel 28 750 krooni ulatuses.

4.Ülejäänud pärandvarasse kuuluvate asjade väärtuste osas nõustub hageja Tallinna Linnakohtu jõustunud kohtuotsuses tuvastatud väärtustega.

Seega ½ suuruse mõttelise osa eest osamaksust AÜ-s kogumaksumusega 3 250 krooni vastutab kostja 406,25 krooni ulatuses; ½ suuruse mõttelise osa eest sõiduautost kogumaksumusega 36 000 krooni vastutab kostja 4 500 krooni ulatuses; ½ suuruse mõttelise osa eest AS-is aktsiatest kogumaksumusega 15 800 krooni vastutab kostja 1 975 krooni ulatuses; erastamisväärtpaberite eest summas 48 617 EVP krooni (18.04.1996 kursiga 1 EVP kroon = 0,171 EEK) vastutab kostja 1 039,19 krooni ulatuses.

Kokku moodustab kostja võlg hageja ees 36 670,44 krooni.

Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited.

5.Kostja tunnistab hagi osaliselt 10 450,80 krooni ulatuses. Kostja leiab, et pärandvara suuruse määramisel tuleb lähtuda pärandi avanemise hetke seisust. Hageja poolt esitatud eksperthinnangus on korteriomandi väärtus antud seisuga. Kuna hindajal ei olnud võimalik korterit üle vaadata, siis on tema poolt antav hinnang kaheldav.

Kohtu järeldused ja resolutsioon.

6.Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

Pärimisseaduse § 164 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996 aasta 31.detsembrit. Ja sama seaduse 2.lõike järgi enne 1997 aasta 1.jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

Kuivõrd PärS rakendussätetest ei tulene, et pärijate vastutusele pärandaja võlgade eest tuleks enne avanenud pärandi puhul rakendada pärimisseaduse sätteid, siis tuleb vaidlus lahendada kuni kehtinud TsK sätete alusel.

8.TsK § 558 sätestab, et pärandi vastuvõtnud pärija vastutab pärandaja võlgade eest temale üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et A K oli pärandi avanemise seisuga võlgu hagejale kokku 337 451,20 krooni ning pärandvaraks oli ½ suurune mõtteline osa osamaksust neljatoalisele 2 korterile EÜ-s , ½ suurune mõtteline osa osamaksust AÜ-s , ½ suurune mõtteline osa sõiduautost , ½ suurune mõtteline osa AS-i aktsiatest ja erastamisväärtpaberid summas 48 617 EVP krooni.

Võlakohustuse ulatuse määramiseks peab kohus kindlaks tegema pärijatele üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse.

9.Pooled nõustuvad tsiviilasjas nr 2/3/23-1546/99 tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt pärijatele üle läinud pärandvara väärtus on järgmine: ½ suurune mõtteline osa osamaksust AÜ-s - 3 250 krooni, ½ suurune mõtteline osa sõiduautost - 36 000 krooni, ½ suurune mõtteline osa AS-i aktsiatest – 15 800 krooni ja erastamisväärtpaberid summas 48 617 EVP krooni – (18.04.1996 erastamisväärtpaberi turuhind 0,171) 8 313,52 krooni.

10.Vaidlus on pooltel ½ suuruse mõttelise osa neljatoalise korteri EÜ-s osamaksusu üle.

Hageja lähtub neljatoalise korteri väärtuse määramisel eksperthinnangus toodud väärtusest 230 000 krooni, millest kostja osa moodustaks 28 750 krooni. Kostja arvates ei ole see tõendatud.

11.Kohus asub seisukohale, et pärijatele üleläinud pärandvara maksumus tuleb kindlaks teha pärandvara pärijatele ülemineku seisuga.

Koorti 6-134 korteri väärtuse tõendamiseks on esitatud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus ning hageja tellimisel tehtud hinnang korteri turuväärtuse kohta seisuga väljaantud pärimisõiguse tunnistusel on märgitud osamaksu suuruseks 20 243 krooni vastavalt EEV tõendile .

Antud juhul ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on ilmselt väiksem korteri harilikust väärtusest ning lähtuda tuleks hageja poolt esitatud korteri turuväärtusest 230 000 krooni, millest kostja osa on 28 750 krooni.

Kostja vastuväited, et kinnisvarahindaja on andnud arvamuse korteri tegelikku seisukorda nägemata ning seetõttu võib korteri väärtus olla erinev esitatust, on paljasõnalised. Juhul kui korteri tegelik väärtus oli väiksem hageja poolt esitatust, oleks kostja saanud seda tõendada kas müügilepinguga või teiste kohaste tõenditega korteri seisukorra kohta. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei ole esitanud.

12.Eelnevast lähtudes leiab kohus, et A K kostja K K üle läinud pärandvara tegelikuks maksumuseks on 36 670,44 krooni ( 28 750 krooni, + 406, 25 krooni, AÜ-s osamaks + 4 500 krooni, sõiduauto + 1 975 krooni, AS aktsiad + 1 039,19 krooni erastamisväärtpaberid), milline summa kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks.

13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 2 190 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1, o kuni 5 % rahuldatud nõudest, 1 833,50 krooni.

Ekspertiisitasu ei kuulu väljamõistmisele, sest kohtu poolt määratud ekspertiis jäi tegemata nii kohtust kui pooltest olenemata põhjustel.

Koidula Laurisaar kohtunik 3

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.