2-07-6318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Ande Tänav, Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6318 Tsiviila

§ 361

lg 2 kohaselt tuleb kinnistamisel seadusjärgsest erinevaid abikaasade varalisi suhteid tõendada abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega. Kuna käesoleval juhul abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kannet tehtud ei ole, ei kehti PkS § 10 lg 6 kohaselt abieluvaralepingust tulenevad abikaasade varalised õigused kolmandate isikute suhtes ning

1. detsembri 2006.a lepingu alusel kinnistusraamatusse kannete tegemiseks on vajalik esitada I.M’i abikaasa vormikohane nõusolek. Määruskaebuse põhjendused
2. Avaldajad ei nõustunud kohtunikuabi seisukohaga, mille kohaselt tuleb kinnistusraamatusse taotletud kannete tegemiseks esitada I.M’i abikaasa vormikohane nõusolek. I.M’i ja T. M vahel
3. novembril 2006.a sõlmitud abieluvaralepinguga on abikaasad kindlaks määranud, et I.M’i poolt abielu kestel omandatav korteriomand nr xxxxxxxx jääb I.M’i lahusvaraks. Seega oli I.M materiaalõiguse kohaselt õigustatud nimetatud korteriomandit käsutama abikaasa nõusolekuta. Kaebajad palusid teha taotletavad kanded
4. detsembril 2006.a esitatud kinnistamisavalduse alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr xxxxxxxx.
5. Menetlusnormi (

§ 361

lg 2) kohaselt tõendatakse seadusjärgsest erinevaid abikaasade varalisi suhteid abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega. Samas kantakse PkS § 10 lg 6 kui materiaalõigusnormi kohaselt abieluvaraleping abieluvararegistrisse vaid abikaasa nõudel. Abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Seega on abikaasadel õigus registreerida abieluvaraleping abieluvararegistris või jätta abieluvaraleping registreerimata. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib abieluvaraleping olenemata sellest, kas see on registrisse kantud või mitte. Järelikult on menetlusnorm vastuolus materiaalõiguse normiga ning asja lahendamisel tuleb järgida I.M’i ja T. M vahel sõlmitud abieluvaralepingut.

§ 361

lg 2 kitsendaks oluliselt abikaasa põhiseaduslikku õigust teostada ja kaitsta oma omandiõigust.

1. Samuti on abieluvararegistri seaduse § 7 lg 2 kohaselt registrisse kandmisele kuuluvatel asjaoludel kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on asjaomasesse registrisse kantud enne kolmanda isiku nõude tekkimist, v.a siis, kui kolmas isik neist asjaoludest teadis või pidi teadma. Seega omab I.M’i ja T. M vahel sõlmitud abieluvaraleping õiguslikku tähendust kõigi lepingu osapoolte, lepingu tõestanud notari ja kandemääruse teinud kohtunikuabi suhtes, kuna kõik nimetatud isikud teadsid abieluvaralepingu olemasolust ja sisust. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kolleegiumi arvates puudub kaebuses viidatud vastuolu menetlusnormi (

§ 361lg 2) ja materiaalõigusnormide (Pk

S § 10 lg 6 ning abieluvararegistri seaduse § 7 lg 2) vahel. Iseenesest on õige kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt nõuetekohases vormis sõlmitud abieluvaraleping on kehtiv sõltumata sellest, kas see on kantud registrisse või mitte. Samuti on 2

§ 361

lg 2 abikaasa põhiseaduslikku õigust teostada ja kaitsta oma omandiõigust, kuna abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kande tegemine sõltub abikaasa tahtest. Samuti võimaldab Põhiseaduse § 32 lg 2 sätestada lihtseadusandlusega omandi käsutamisele piiranguid, mis muuhulgas võivad olla suunatud kolmandate isikute huvide kaitsele. 8.

§ 361

lg 2 kohaselt tõendatakse seadusest tulenevast erinevaid abikaasade varalisi suhteid abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega. Ringkonnakohtu arvates on tegemist erinormiga, millega reguleeritakse abikaasade varaliste suhete tõendamist kinnistamismenetluses, mis kujutab endast kohtu kinnistusosakonna poolt läbiviidavat erimenetlust. Kinnistusosakonnal tuleb kinnistamismenetluses juhinduda kinnistusraamatuseaduses sätestatust. Kinnistusraamatuseadus sätestab eeskätt §-des 35 ja 361 üksikasjaliku loetelu dokumentidest, mis on nõutav kinnistamiseks esitada. Kinnistamismenetluse formaliseeritusest tulenevalt ei ole kinnistusosakonnal võimalik kinnistamise käigus kontrollida puudutatud isikute vaheliste õigussuhete sisulisi asjaolusid, vaid kande tegemise otsustamisel saab lähtuda kinnistamiseks esitatud dokumentidest. Muuhulgas ei ole kinnistusosakonnal pädevust hinnata seda, kas kolmandad isikud olid teadlikud abieluvaralepingu olemasolust ja sisust (abieluvararegistri seaduse § 7 lg 2) või mitte. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et

§ 361

lõikega 2 on kehtestatud piirang abikaasade seadusest erinevate varasuhete tõendamiseks kinnistamismenetluses ning seetõttu tuleb abikaasadel, kes soovivad kinnistamismenetluses tugineda abieluvaralepingule, eelnevalt esitada avaldus lepingu kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks. 9. Käesolevas asjas on kohtunikuabi tuvastanud, et abieluvararegistrisse ei ole tehtud kannet I.M’i ja T. M vahel sõlmitud abieluvaralepingu kohta. Seega leidis kohtunikuabi põhjendatult, et kinnistusosakonnale tuleb täiendavalt esitada I.M’i abikaasa vormikohane nõusolek korteriomandi nr xxxxxxxx võõrandamiseks, korteriomandi nr xxxxxxxx IV jaost hüpoteegi kustutamiseks, omanikukande muutmiseks ja hüpoteegi sissekandmiseks. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 3