§-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 158 lg 1; 401 lg 1. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 03.08.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud edasiandmiseks kostjale 23.02.2007 (tl 33). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule krediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused; 30.03.2006, 25.04.2006, 19.05.2006 ja 31.05.2006 kostjale saadetud kirjad; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 8-17).
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada
Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (
), kahju hüvitamist (
) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (
).
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 5.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist hageja kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 5.2 alusel lähtutakse viivise 2 arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel on krediidilepingute puhul viivise määraks 0.25% tagastamata krediidisummalt päevas Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Arvestades, et kostja ei ole pärast 31.05.2006 kohustuste täitmise nõudekirja saatmist hagejale mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 11.06.2006-16.06.2006 suurenenud 1200 kr (80 000 kr × 0.25% päevas × 6 päeva) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2000 kr (800 kr + 1200 kr).
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.4 alusel on juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu lõppemise hetkel 15.05.2006 oli kostja poolt tagastamata krediidisumma 80 000 kr, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 16 000 kr (80 000 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 900 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 8.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 112 100 krooni, millest 80 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 13 200 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2000 krooni viivis, 16 000 krooni leppetrahv ning 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.