2-06-11307/7

2-06-11307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-11307 Tsiviilasi AS X. hagi Y. AB vastu võlgnevuse 1 062 833,40 krooni ja viiviste 385 309,38 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - - hageja AS X. hageja seaduslik esindaja Egert Simson hageja lepinguline esindaja v.adv. Urmas Kõrgesaar (Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid, asukoht Küüni 7, 50050 Tartu); kostja Y. AB RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AS X. hagi Y. AB vastu võlgnevuse 1 062 833,40 krooni ja viiviste 385 309,38 krooni nõudes.
4. Välja mõista Y. AB-lt võlgnevus 1 062 833 (üks miljon kuuskümmend kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm) krooni ja 40 (nelikümmend) senti AS X. kasuks.
5. Välja mõista Y. AB-lt viivised 385 309 (kolmsada kaheksakümmend viis tuhat kolmsada üheksa) krooni ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti AS X. kasuks.
6. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Y. AB kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avalikult teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. HAGEJA NÕUE
7. mail 2006.a esitas AS X. Tartu Maakohtusse hagi Y. AB vastu võlgnevuse 1 062 833,40 krooni ja viiviste 385 309,38 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud
8. aprillil 2003.a leping, mille kohaselt hageja tootis ning andis kostjale tasu eest üle erinevaid rõivaid. Kõikide kostjale saadetud tarnete eest väljastas hageja ka vastavad arved. Kostja on oma tellimuse kättesaanud ning ka oma majandustegevuses müünud. Samas ei ole kostja hagejale tasunud tellitud ning üleantud kaupade eest. Hageja on seisukohal, et tema on oma lepingujärgsed kohustused täitnud korrektselt. Samas ei ole kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning lubadustele arved tasuda, seda teinud. Kostja poolt on käesoleva ajani tasumata järgmised arved: arve nr. 1358 summas 144,70 EUR (esitatud 11.08.2003.a, maksetähtaeg 25.08.2003); arve nr. 1583 summas 392 EUR (esitatud 17.09.2003, maksetähtaeg 01.10.2003); arve nr. 169 summas 3739,80 EUR (esitatud 30.01.2004, maksetähtaeg 29.02.2004); arve nr. 241 summas 24 452 EUR (esitatud 06.02.2004, maksetähtaeg 05.06.2004); arve nr. 389 summas 2092,50 EUR (esitatud 27.02.2004, maksetähtaeg 26.06.2004); arve nr. 586 summas 12 593 EUR (esitatud 29.03.2004, maksetähtaeg 27.07.2004); arve nr. 657 summas 9444,60 EUR (esitatud 08.04.2004, maksetähtaeg 05.08.2004); arve nr. 702 summas 15 096,50 EUR (esitatud 16.04.2004, maksetähtaeg 14.08.2004), kokku summas 67 956,10 EUR, mis on Eesti Panga kursi alusel 1 062 833,40 Eesti krooni. Pooled leppisid lepingu punktis 6 kokku, et maksete tasumisega viivitamisel maksab kostja viivist 20% tasumata summadelt aastas. Kostja poolt tasumata arvetelt arvutab hageja viivist järgmiselt: arve nr. 1358 tasumisega viivitatud 973 päeva - viivis 77,15 EUR; arve nr 1583 tasumisega viivitatud 937 päeva – viivis 201,26 EUR; arve nr 169 tasumisega viivitatud 786 päeva – viivis 1610,68 EUR; arve nr 241 tasumisega viivitatud 689 päeva – viivis 9231,84 EUR; arve nr. 389 tasumisega viivitatud 668 päeva – viivis 765,91 EUR; arve nr. 586 tasumisega viivitatud 637 päeva – viivis 4395,47 EUR; arve nr. 657 tasumisega viivitatud 628 päeva – viivis 3249,98 EUR; arve nr. 702 tasumisega viivitatud 621 päeva – viivis 5103,86 EUR, kokku viiviseid summas 24 636,15 EUR, milline summa Eesti kroonides moodustab 385 309,38 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla summas 1 062 833,40 krooni ja viivised 385 309,38 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. 2 Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.
9. oktoobril 2006.a edastas Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise õigusabi talitus kohtule teate, mille kohaselt Rootsi Kuningriigi Keskasutus kinnitab, et hagimaterjalid on Y. AB esindajale
10. oktoobril 2006.a edastatud. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Tulenevalt REÕS § 33 lg 2 eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Tulenevalt REÕS §-st 33 tuleb antud juhul kohaldada poolte vahel 29.04.2004.a sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete reguleerimisele Eesti õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 29.04.2003.a poolte vahel sõlmitud lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale, viimase poolt kostjale edastatud kauba eest vastavalt hageja poolt kostjale väljastatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Hageja on kostjale arved koos kaubaga edastanud, mida tõendavad kohtule esitatud tollideklaratsioonid. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses kauba eest tasumisega viivitamisel. Kostja ei ole täitnud oma kohustust hageja ees õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud
11. aprilli 2003.a pooltevahelise lepinguga ja kohtule esitatud arvetega koos kaupade saatmist tõendavate tollideklaratsioonidega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 ja 2, võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega ASi X. hagi Y. AB vastu võlgnevuse 1 062 833,40 krooni ja viiviste 385 309,38 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 4