← Eesti

2-05-19182/6

1 2 – 05 – 19182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „23“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 19182 Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse hagi V B ja S B vastu alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linn); Hageja lepinguline esindaja: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linn, konto nr.221014606444 Hansapangas, lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor N D (isikukood: xxx); Kostja: 1) V B (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; 2) S B (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Iseseisva nõudeta III – isik: Kohtla – Järve Lastekodu; III – isikul lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Alaealised lapsed 1) D B (isikukood: xxx, elukoht: xxx; 2) J B (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „29“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor N D; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Võtta lapsevanematelt: V B (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ja S B (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ära alaealised lapsed: D B (isikukood: xxx, sündinud: xx.märtsil xxxx,a. Kohtla – Järve linnas, sünd 2 registreeritud 16.aprillil 1998.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud sünniakt nr.148) ja J B (isikukood: xxx, sündinud: xx. märtsil xxx.a. Kohtla – Järve linnas, sünd registreeritud 28.märtsil 1989.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud sünniakt nr.239), koos V B ja S B vanema õiguste äravõtmisega alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), suhtes. Seada vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), üle eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kaudu. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna V B ja S B kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid kohtuotsuse ärakirja kostjatele: V B ja S B, kättetoimetamise kohta, siis toimetada kohtuotsus kostjatele: V B ja S B, kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadeanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjatele: V B ja S B, avalikult kättetoimetatuks. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule hagiavalduse alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemate: V B ja S B, vastu nõudega võtta V B ja S B ära vanema õigused alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et kostjate perekond on Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel juba alates 2003.a.. Alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemad kuritarvitavad pidevalt alkohoolseid jooke. Vanem poeg, J B (isikukood: xxx), vanemate juures ei 3 elanud, ta elas isapoolse vanaema juures. Nooremat last, D B (isikukood: xxx), nähti tihti õues ilmastikutingimustele mittevastavas riietuses, ilma söömata ja pesemata. V B käis tihti koos lapsega tuttavate juures alkohoolseid jooke kuritarvitamas. Vanemate poolse hoolitsuse ja järelevalve puudumise tõttu sattus J B (isikukood: xxx) politsei huviorbiiti ning hakkas põhjuseta puuduma koolitundidest. 2005.a. septembris võttis V B õde S K alaealise J B (isikukood: xxx) enda kasvatada ning viis J B (isikukood: xxx) elama välismaale Sankt – Peterburgi. Alaealiste laste isa S B pole kordagi huvi tundnud laste käekäigu vastu ning lapsi materiaalselt ei toeta. Lastekaitseinspektorite kutsele ilmuda vestlusele ei ole S B reageerinud, millega on tõendatud, et S B puudub igasugune huvi oma laste vastu. Alaealiste laste ema, V B, elas hagiavalduse esitamise hetkel oma uue elukaaslase juures ühetoalises korteris. Kodukülastamiste ajal oli korter tihti must, korteris viibisid sageli alkoholijoobes kõrvalised isikud, kes koos korteri peremehega kuritarvitasid alkohoolseid jooke. Sageli oli ka V B ise alkoholijoobe seisundis. Alaealine D B (isikukood: xxx) läks esimest korda kooli esimesse klassi 06.oktoobril 2005.a.. Koolist, Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumist, taotleti alaealise D B (isikukood: xxx) paigutamist riiklikusse hoolekandeasutusse ülalpidamisele, kuna lapsele tulid kooli järgi alkoholijoobes isikud. Alaealine D B (isikukood: xxx) ise oli hooldamata ja pesemata. Lapsel olid seljas pesemata riided. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad: V B ja S B, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning oma kirjalikke vastuväiteid kohtule ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepingulise esindaja, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, esindaja, lastekaitseinspektor N D palus kohtuistungil hagi rahuldada ja alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanematelt: V B ja S B, ära võtta vanema õigused alaealiste laste suhtes. Täiendavalt selgitas lastekaitseinspektor N D kohtule kohtuistungil, et laste ema, V B, asukoha kohta eestkosteasutusel andmed puuduvad, vaatamata pöördumisele politsei poole. D B (isikukood: xxx) elab praegu Kohtla – Järve Lastekodus ja käib Vahtra Põhikooli II klassis. Laste tädi on käinud D lastekodus vaatamas. Laste tädi soovib, et mõlemad lapsed elaksid tema juures Sankt – Peterburis. Kostja, S B, kohtuistungile ei ilmunud. Kirjaliku kohtukutse S B kätte antud Jõhvi Politseiosakonna kaudu (tl.45). S B kohtusse mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. S B pole laekunud kohtule kirjalikku avaldust tema enda 4 isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt, aga samuti ei ole S B taotlenud kirjalikult kohtuistungi edasilükkamist. Lastekaitseinspektor N D taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud kostjata, S B. Kohus rahuldas taotluse. Kostja, V B, kohtuistungile ei ilmunud. Jõhvi Politseijaoskonnal ei õnnestunud V B kätte toimetada kirjalikku kohtukutset (tl.48), aga samuti ei ole Jõhvi Politseijaoskonnale teada V B tegelik viibimiskoht, mille tõttu kutsuti V B kohtusse avalikult, kuulutusega ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“, millega seaduse kohaselt loetakse kohtukutse V B kätteantuks. Kohtule pole teada V B kohtusse mitteilmumise põhjused, aga samuti ei ole kohtule laekunud V B kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta. V B ei ole taotlenud kirjalikult enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt. Lastekaitseinspektor N D taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud kostjata, V B. Kohus rahuldas taotluse. Iseseisva nõudeta III – isik, Kohtla – Järve Lastekodu, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Lastekaitseinspektor N D taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ilma Kohtla – Järve Lastekodu esindaja osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Ida – Viru Maavalitsuse otsusega 19.oktoobrist 2005.a. (tl.6) suunata alaealine D B (isikukood: xxx) Kohtla – Järve Lastekodusse. Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumi teatistega (tl.7-8) selle kohta, et alaealine D B (isikukood: xxx) toodi esimesse klassi alles 06.oktoobril 2005.a.. 12.oktoobril võttis D koolist ära alkoholijoobes mees (D sõnul naaber). 14.oktoobril rääkis D koolis, et ta otsis oma ema kes joob juba mitmendat päeva ning keda polnud öösel kodus. Kool palub panna D B (isikukood: xxx) riikliku ülalpidamisega õppeasutusse. Jõhvi Politseijaoskonna õienditega (tl.9-10), mille kohaselt kuritarvitavad lapsevanemad V B ja S B süstemaatiliselt alkohoolseid jooke. Kodukülastuse aktidega 16.septambrist 2005.a., 04.oktoobrist 2005.a. ning 14.oktoobrist 2005.a. (tl.11-13). Viru Maakohtu määrusega 22. septembrist 2006.a. (tl.19-21). D B (isikukood: xxx) sünnitunnistusega ja sünniaktiga (tl.2930). J B (isikukood: xxx) sünnitunnistusega ja sünniaktiga (tl.31-32). Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse otsusega (tl.33), mille kohaselt asus alaealine J B (isikukood: xxx) elama välismaale aadressile: xxx. S K passi fotoärakirjaga (tl.34). S K iseloomustusega ja aktiga tema elamistingimuste uurimise kohta (tl.35-36). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 5 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ §53 lg.1, 2 ja 3 sätteid, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vastavalt PkS §54 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §55 sätestab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et lapsevanemad: V B ja S B, nii alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu, aga samuti ka muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et V B ja S B tuleb ära võtta alaealised lapsed: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), koos vanema õiguste äravõtmisega alaealiste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), suhtes. Kuna vanematelt vanema õiguste äravõtmisel jäävad lapsed: D B 6 (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab edaspidi laste elu eestkosteasutusena – Kohtla – Järve Linnavalitsus ning tema allasutus Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus. Vanemate V B ja S B kanda tuleb panna kõik kohtukulud. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.