KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-21739 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaa

§ 656

lg 1 p-ga 1 ja § 657 lg 1 p-ga 3 saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Nimetatud õigus kätkeb endas igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt on selle põhimõtte rikkumine kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmise aluseks. 11.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tulenevalt sama paragrahvi lg 2 p-st 2 ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Asja materjalist nähtuvalt oli kohtuistungi ajaks määratud 06.12.2006 algusega kell 14.00. Hageja esitas kohtule taotluse (04.12.2006 õhtul saadetud e-kiri ja 06.12.2006 hommikul kell 9.42 kohtusse saabunud avaldus) istungi edasilükkamiseks põhjusel, et on haigestunud, ning lisas haiguslehe ja perearsti koostatud tõendi haigestumise iseloomu kohta. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, sest leidis, et asjas ei ole tõendatud, et hageja haigus oleks nii tõsine, et takistaks kohtuistungist osavõttu, märkides ühtlasi, et takistuseks on eelkõige ootamatu haigestumine, mitte kroonilise haiguse ägenemine (kohtuistungi protokoll - tl 71). Kolleegium sellega ei nõustu.

§-st 422 tulenevalt on kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks haigestumine. Antud juhul on hageja teavitanud kohut kohtuistungile ilmumist takistavast asjaolust ning esitanud sellekohased tõendid. Kohtul ei olnud alust teha järeldust, et hageja haigus võimaldas tal kohtistungil osaleda. Hagejale 3 väljastatud töövõimetuse tõend (töövõimetusleht - tl 69) sellist järeldust teha ei võimaldanud. Kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud (krooniliste haiguste olemasolu korral) haigestumist ette nägema, ei ole asjakohane.

1. Alusetu on kohtu järeldus hageja käitumise pahatahtlikkuse kohta. Kohus on käesoleva hagiavalduse võtnud menetlusse 10.10.2006 määrusega (tl 30-32) ning määranud kohtuistungi toimumise ajaks 06.12.
2. Seetõttu on ebaõige kohtu järeldus, et hageja on asunud pahatahtlikult menetlust venitama. Asjaolu, et hageja oli esitanud ka eelnevalt sama istungi edasilükkamiseks taotluse, mida kohus ei rahuldanud, sellist järeldust teha ei võimalda. Asja materjaliga kooskõlas ei ole ka kohtuistungi protokolli kantud märge, et hageja esindaja Marje Mängel on kohtuistungist teadlik. Kohtukutsed on saadetud vaid pooltele endile. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 4