lg 1 järgi kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja.
lg 4 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 16 kohaselt põeb N. M. psüühilist haigust, mille tõttu ei ole ta võimeline täielikult oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama, otsuseid langetama, tehinguid teha ning seetõttu vajab ta eestkostjat. Eeskostja peab aitama tal igapäevast elu korraldada (söögi tegemine, pesu pesemine, koristamine, puhtuse pidamine jne), tegema tema eest tehinguid, langetama otsuseid.
lg 2 p 3 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded. Kohus leiab, et N. M. on piiratud teovõimega täisealine isik, kelle eeskostja ülesanneteks saavad olema antud ekspertiisiaktis eelnimetatud tegevused ja üldse tegevused, mis aitavad eeskostetaval igapäeva elu hästi korraldada. T. Š. on oma õele N. M.le nõus eestkostjaks olemisega. Samuti on sellega nõus N. M. õde L. G. ja vend V. K. Nimetatud puudutatud isikud ei ole nõus aga, et eeskostjaks oleks S. M. ehkki viimane, samuti N. M. ise, seda sooviks. T. Š. peab S. M. eeskostjaks olemist sobimatuks viimase alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu. PKS § 95 lg 3 kohaselt eeskostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eeskostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eeskoste seatakse. S. M. kohtuistungil tunnistas, et on abikaasa N. M. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Viru Maakohtu menetluses on olemas kriminaalasi S. M. süüdistuses N. M. kehalises väärkohtlemises. Kohus ei saa aga määrata eeskostjaks isikut, kes on tarvitanud ja sellest tulenevalt saab järeldada, et ta võib ka edaspidi tarvitada füüsilist vägivalda eeskostetava suhtes. Kohus arvestab võimaliku eeskostja isiklikke suhteid eeskostetavaga. Kohus peab eeskostja määramisel olema võimalikult kindel, et eeskostja lähtuks eeskostetava huvidest ja suhtuks alati viimasesse kui abi vajavasse inimesse mõistvalt ja hästi. T. Š. isikuomadused võimaldavad täita eestkostja kohustusi seetõttu paremini, kuna tagavad inimväärika hoolitsuse eeskostetavale ja T. Š.l on ka vajalikud võimed eeskostetava eest hoolitsemisel, kuna ta on juba ka varem tema eest hoolt kandnud.
lg 2 p 4 ja lg 3 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. 3 4
lg 5 järgi kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades vaimset N. M. seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine ja eeskoste tuleb määrata kolmeks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Ühtlasi tunnistab kohus N. M. valimisõiguse osas teovõimetuks. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, 2;
§-st 478 lg 1, 520 lg 1, § 524 lg 5; § 525 lg 1; § 526; § 532 lg 1,3 ; § 661 lg 2. Pavel Gontšarov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.