) § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et seadusega kehtestatud elatise miinimum on hädavajaliku ulatuse arvestuses mõistlikuks suuruseks. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (s.h. eksperdikulu).
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisajas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja esitatud kahest nõudest kohus rahuldas põlvnemise tuvastamise nõude täielikult ning elatise nõude osaliselt, vähendades hageja taotletud summat ca 1/3 võrra. Seoses põlvnemise tuvastamise nõudega on hageja tasunud riigilõivu 1000 krooni ja ekspertiisitasu 3600 krooni. Eeltoodust lähtudes ning arvestades, et kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule nõustunud kandma ekspertiisi tasu pooles ulatuses, peab kohus õiglaseks panna hageja kantud kohtukulud pooles ulatuses kostja kanda ning jätta poolte kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv elatusraha nõudelt, mille tasumisest hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu seaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud.
lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna kohus mõistis kostjalt välja 2500 krooni kuus, siis riigilõivu aluseks olev hagihind on 9x 2500 = 22 500 krooni. Riigilõiv sellelt summalt on 1500 krooni. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.