KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2007.a., Tallinnas Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Määrus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei kaudu
- aprillil 2007.a. kell 14.00 Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-06-37316 Kohtuasi T l avaldus LD tema alaealise lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja AD eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL TLLV kaudu esindajad UU ja KK Asjast puudutatud isik: EK Asjast puudutatud isik: LD esindaja adv. LT Asjast puudutatud isik: AD, esindaja adv. HT Resolutsioon
- Rahuldada T l avaldus LD tema alaealise lapse AD äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja AD eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks.
- Võtta ära LD tema alaealine AD ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
- Määrata AD eestkostjaks EK, kellest saab käesoleva kohtumääruse jõustumisel alaealise seaduslik esindaja.
- Kohustada EK hoolitsema AD ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest.
- Määrata, et AD ei ole lubatud teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta kuni tema 7 aastaseks saamiseni. Alates 7-aastaseks saamisest võib alaealine teha pisitehinguid kuni 100.krooni väärtuses kuus ilma eestkostja nõusolekuta. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluse käik 1
- esitas T l volitusel kohtusse avalduse LLV. Avalduses palutakse LD ära võtta ilma vanema õiguste äravõtmiseta tema AD, kes on sündinud ja seada vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealisele AD eestkoste ning määrata tema eestkostjaks EK.
- Avaldust põhjendab avaldaja sellega, et AD sündis JD vallaslapsena ning laps on jäänud ilma vanema hoolitsuseta tulenevalt lapse emal KD esinevast psüühikahäirest. Tulenevalt sellest, et LD ei andnud endale aru tal esinevast haigusest ega ravinud seda, muutus ta agressiivseks ja eluohtlikuks nii oma alaealise poja kui ka oma ema ning samuti iseenda suhtes. Et hoida ära ettearvamatuid tagajärgi toimetas LD ema OD lapselapse oma tütre töökaaslase EK juurde, kelle juures oli laps varemgi hoida olnud kui LD õhtuti kauem töötas. LD suhtes kohaldati seejärel tema tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Tulenevalt L D ema OD avaldusest L L V sotsiaalhoolekande osakonnale suunas viimane A D T L pöördusid avaldaja poole E K ja G K ning palusid luba võtta A D kasvatamiseks oma perekonda. L L vanema korraldusega avaldus rahuldati. Avaldaja on seisukohal, et arvestades E K isikuomadusi, tema suhet alaealisega ning tema nõusolekut hakata A D eestkostjaks, on ta sobivaim isik keda võiks A D eestkostjaks määrata.
- Kohtu poolt asjast puudutatud isikutena menetlusse kaasatud E K , L D ja A D olid kõik seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud ja eelkõige alaealise A D huvides. Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seisukohad, uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et Tallinna linna poolt kohtule esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
- Lapse äravõtmise vanemalt ilma vanema õiguste äravõtmiseta sätestab PkS §
- Nimetatud seadusesätte
- lõike kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus ära võtta ühelt või mõlemalt vanemalt lapse ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – O D avaldus I P , samuti tema avaldus L L V sotisaalosakonnale ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus kohtule kinnitavad, et alaealist A D on ohtlik jätta tema ema L D juurde tulenevalt viimasel esinevast psühhiaatrilisest haigusest, mistõttu tuleb laps LD ilma vanema õiguste äravõtmiseta ära võtta.
- Arvestades asjaoluga, et L D on alaealise AD ainus vanem, on põhjendatud seada alaealise üle ka eestkoste ja määrata talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et alaealisele AD eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealisele eestkoste seadmist reguleerib PkS § 92 lg 2, mis sätestab eestkoste sisu, § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel kelle üle eestkoste seatakse ja § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded.
- Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et E K on kasvatanud ja hoolitsenud koos oma abikaasa G K A D eest mil L L vanem selleks loa andis. ning E K kinnitas kohtuistungil, et ta soovib, et teda määrataks alaealise eestkostjaks, mille kohta on ta esitanud kirjaliku avalduse ka eestkosteasutusele, on põhjendatud E K määramine alaealise eestkostjaks. Arvestades E K isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, samuti tema suhet lapsega ning kõigi menetlusosaliste seisukohti, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele. 2
- Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et eestkostetav on käesoleval ajal alles alla 7 aastane, tuleb piirata tal iseseisvalt tehingute tegemise õigust kuni 7 aastaseks saamiseni. Alates 7 aastaseks saamisest võib eestkostetaval lubada kohtu arvates teha tehingud ilma eestkostja nõusolekuta kuni 100.- krooni väärtuses kuus. Kohtunik: 3