2-06-23321/1

2-06-23321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsist 2007.a Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-23321 Tsiviilasi NSi hagi ASi vastu elatise saamiseks vanema ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NS kostja AS ning tema volitatud esindaja notariaalse volikirja alusel TB. Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuaril 2007.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata ülalpidamiseks. NSi hagi ASi vastu elatise saamiseks summas 3 000 krooni kuus vanema Kohtukulude jaotus Menetluskulud riigilõivuna jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja abielus SS, kes suri Abielust S S ga oli neil sündinud AS (kostja) ja SS. S S on käesoleval ajal süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ning kannab kinnipeetuna karistust . AS elab . Kostja töökoht ja tema töötasu suurus ning tema varaline seisund ei ole hagejale teada. sündis hagejal OS, kelle emaga N S ga hageja abiellus põdes hageja lakunaarset ajuinfarkti ning vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele tuvastati hagejal püsiv osalise töövõime kaotus 50 % ulatuses ning otsuses on öeldud, et hageja vajab pidevat vererõhu jälgimist ja ravi. Hageja abikaasa N S on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Hageja saab töövõimetuspensioni summas 1 416 krooni. Hagejal on käesoleval ajal väga raske majanduslik olukord. Hageja igakuised ülalpidamiskulud moodustavad ca 4 500 krooni, sellest kommunaalmaksed 2 000 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, toit 1 000 krooni, arstlik kontroll 500 krooni ning ravimid 500 krooni. Haigestumise tagajärjel pole hageja väidetavalt suuteline tagama enda ülalpidamist ning vajab abi. Vastavalt Perekonnaseaduse § 64 lg. 1 sätestatule on täiskasvanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Hageja nooremal pojal SS puudub võimalus hagejale abi osutada, kuna viibib kinnipidamiskohas. Hageja vanem poeg AS aga ei osuta hagejale vajalikku abi ning hageja palub kohtul välja mõista ASilt hageja kasuks elatis summas 3 000 krooni kuus. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja ASi selgituste kohaselt oli ta kinnipidamiskohas 10 aastat ja selle aja jooksul tema isa, s.t. hageja NS käis ASi juures ainult selleks, et saada temalt allkirjad volitustele, mille alusel NS sai võõrandada endale perekonna ühist vara. Omal ajal kinkis AS hagejale volituse alusel enda asuva maja. NS peale oma abikaasa surma kasutas ja käsutas abikaasade ühisvara oma äranägemise järgi. Oma edaspidiste tegudega jättis NS oma poja A ilma elamispinnata ja rahata, provotseerides praegused kohtuvaidlused. Hageja ei suhtle oma pojaga, s.t. kostjaga ning viimase püüdlustele temaga kontakteeruda ta ei reageeri. AS on alles mõned kuud ning kirjaliku vastuse andmise ajal oli ta töötu. Kostja on käesoleval ajal raskes majanduslikus olukorras ning vajab ise materiaalset abi. Praegused kohtuvaidlused seda olukorda ei paranda, pigem muudavad selle veel keerulisemaks. Kostja palub kohtukulud jätta hageja enda kanda. Harju Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-i 64 lg.-le 1 on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vaidlus puudub pooltel selles, et hageja on 50 % ulatuses töövõimetu ning talle on määratud töövõimetuspension summas 1 416 krooni. Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole 100 % ulatuses töövõimetu, seega lubab tema tervislik seisund säilinud 50 % ulatuses töötada, seega on tal võimalik endal saada rahalisi vahendeid enda ja oma perekonna ülal pidamiseks. Lisaks eeltoodule ilmnes asja arutamisel asjaolu, et hageja kinkis korteriomandi asukohaga oma sündinud tütrele OS ning garaažiboksi asukohaga müüs hageja oma praegusele abikaasale NS. Hagejal on ka sõiduauto . v.l. ning kostjaga kaasomandis on neil veel korter asukohaga , milles kumbki neist ei ela. Eeltoodust ilmneb kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hageja ei ole ka varatu, vaid pigem soovib sellisena näida. Hagejat ei saa kohtu arvates käsitleda Perekonnaseaduse § 64 lg. 1 mõttes abi vajava töövõimetu isikuna, kuna tema omandis on hiljaaegu olnud küllaldaselt vara, mida kinkida ja võõrandada oma lähedastele – tütrele ja abikaasale. Tal on sõiduauto ning kaasomandis korter asukohaga Tallinnas, Vikerlase 4 – 3, mida on võimalik kaasomanikel võõrandada või anda rendile, et oma majanduslikku olukorda parandada. Lisaks eeltoodule moodustavad hageja ülalpidamiskulud hagis märgitud asjaolude kohaselt 4 500 krooni kuus ning seni on hageja seletuse kohaselt teda materiaalselt toetanud tema abikaasa. 2 Hageja seletuse kohaselt elab ta asuvas eluruumis ühise perena oma abikaasa N S ning tütre O S , seega on hagejal hoolitsev abikaasa, kes vajadusel võib ka edaspidi hagejat toetada ja abistada. Kohus leiab kõike eeltoodut aluseks võttes, et hagi kostja vastu elatise saamiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta on vanemana abi vajav ja töövõimetu isik. Kostja kirjalikus vastuses märgitud vastuväited ei oma põhilises osas puutumust käesoleva vaidlusega, pigem ilmneb sellest poolte vaheliste suhete emotsionaalset laadi vastuolulisus. Seega tuleb kostja vastuväited jätta asjas tähelepanuta. Menetluskulud riigilõivuna jätta hageja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg-s 1 sätestatust. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 02.03.2007.a. 3