V ütlustele ette kindlaksmääratud jõu, tehes nende põhjal dokumentaalse tõendi tõenduslikku tähendust eirava järelduse. 14.04.2004 ja 15.04.2004 ülekandeid ei ole võimalik seostada kostja ja OÜ V vahelise hageja aktsiate müügitehinguga. Hageja poolt kostjale 110 000 krooni tasumisel oleks VÕS § 78 lg 1 aluseks üksnes juhul, kui täitmine kolmanda isiku soorituse eest oleks otseselt väljendatud. Käesolevas asjas on tuvastamata, millisel alusel hageja 14.04.2004 ja 15.04.2004 ülekanded sooritas. Isegi, kui oleks tuvastatud, et hageja täitis OÜ V kohustuse kostja ees kolmanda isikuna, oleks tegemist ÄS § 283 lg-t 1 arvestades tühise tehinguga. Kohtu järeldus, et hageja ei olnud aktsiate müügitehingus pooleks, ei oma asjas tähendust, kuna ÄS § 283 lg 1 kohaselt on aktsiate müügitehinguga tegemist ka siis, kui need omandab kolmas isik seltsi arvel. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt tühise tehingu järgi saadu tagastamist. Andes tõlgenduse 15.04.2004 OÜ V ja hageja vahelisele nõude loovutamise lepingule, tegi kohus sisuliselt otsuse isiku suhtes, keda ei ole kohtusse kutsutud, rikkudes sellega
Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas OÜ V nõude summas 110 000 krooni kostja vastu. Kohtu tõlgenduse kohaselt on OÜ V kaotanud nõudeõiguse kostja vastu. Kohtu tõlgenduse kohaselt tekkis OÜ-l V hageja poolt OÜ V eest kostjale täidetud kohustusest nõue hageja ees. Isiku suhtes, keda menetlusse ei kaasatud, ei ole võimalik tekitada sellisel viisil õigusi ja kohustusi ning tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Kohus ei võtnud seisukohta 19.09.2006 kohtuistungil pärast tunnistaja A. V ülekuulamist ja ütluste sisust tingituna esitatud hageja taotluse suhtes hagi aluse muutmiseks. Väär on kohtu põhjendus, et hageja ei avaldanud soovi muuta hagi alust või eset. Vastus apellatsioonkaebusele A. R ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt
lg 4 järgi ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
lg 1 p 2 järgi pidi hageja hagiavalduses välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja müügitehingu tühisusele tuginenud ei ole. Vaatamata sellele, andis maakohus ÄS § 283 lg 1 kohaldamise võimalusele hinnangu. Õige on see, et hageja on viimasel kohtuistungil 19.09.2006 avaldanud kohtule, et ta soovib muuta hagi alust, kuid vastavasisulist taotlust ta esitanud ei ole, mistõttu ei saanud maakohus võtta seisukohta taotluse suhtes. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus on teinud otsuse menetlusse kaasamata isiku suhtes, andes hinnangu OÜ V ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule. Tuvastades nõude loovutamise lepingu poolte tegeliku tahte, ei ole teinud maakohus otsust OÜ V suhtes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seaduse sätteid. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud
lg-te 1 ja 8 alusel apellandi kohtukulu, mis koosnes tasutud riigilõivust, jätta tema enda kanda. Vastustaja on palunud välja mõista õigusabikulu 8 000 krooni.
lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, mõistetakse hagi rahuldamata jätmisel teiselt poolelt välja õigusabikulu kuni 5 % hagi rahuldamata osast. Harju Maakohtu otsusega ja 13.10.2006 määrusega on apellandilt vastustaja kasuks välja mõistetud õigusabikulu 5 500 krooni (5% 110 000 kroonist). Seega ei kuulu vastustaja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud kulud õigusabile väljamõistmisele. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.