Tsiviilasi nr.2-06-22621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 21.november 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiv
§76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning Ts
MS §162, §173, §175, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS Z hagi S P vastu täies ulatuses. Välja mõista S P’lt liitumislepingujärgne võlgnevus viivisena summas üks tuhat kakskümmend (1 020) krooni 40 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend
(250)krooni; AS Z kasuks. Muud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (21.11.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 30.04.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva Z teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 1 111.45 krooni, millise summa koos viivisega summas 1 085.50 krooni palub hageja kostjalt välja mõista /tl.1-4/. 21.09.2006.a. on kohtule laekunud hageja taotlus hagihinna vähendamiseks. Hageja kinnitab, et kostja on asja menetluse kestel tasunud hagejale täielikult põhivõla summas 1 111.45 krooni ja viiviseid summas 65.10 krooni. Seega vähendab hageja oma nõuet, soovides kostjalt lepingujärgse viivise summas 1 020.40 krooni väljamõistmist /tl.27/. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Menetluse käik 13.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.23-25/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et 30.04.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „Z teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.13/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.8-10/ on tõendatud, et kostja polnud tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud.
§101
lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.8-10/ on tõendatud, et enne hagi esitamist võlgnes kostja tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 1 111.45 krooni; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale põhivõla tasunud täies ulatuses, mistõttu hageja vähendab nõuet selle summa (1 111.45 krooni) võrra.
§113
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „Z teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.12. /tl.15/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 03.08.2006.a. viivise suuruseks 1 085.50 krooni; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale viiviseid tasunud mahus 65.10 krooni, millise summa võrra hageja vähendab viivisenõuet ning soovib kostjalt viivisena 1 020.40 krooni väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
§101
lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne viivis summas 1 020.40 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.22/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb jätta asja menetlusega kaasnenud muud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 21.11.2006.a.