KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2007, Tallinn Haldusasja number

§ 23lg 6).

Maavanem ei ole kõnealusele detailplaneeringule heakskiitu andnud. Seega on volikogu vaidlusalune otsus antud kohaliku omavalitsuse pädevust ületades. Padise Vallavolikogu palus jätta protest rahuldamata. Volikogu vastuväited: X ja Y kinnistute detailplaneeringu menetlemine toimus õigusaktidega kooskõlas, koostatud on see vastavuses Padise valla üldplaneeringuga ning avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete suhtes saavutati kokkulepe. Seetõttu ei olnud maavanema poolt

§ 23

lg 6 alusel antav heakskiit kõnealuse detailplaneeringu kehtestamise vajalikuks eeltingimuseks. Tulenevalt

§ 17

lg 3 määrab kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringu riigiasutustega või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse kohalik omavalitsus. Kuna erinevad ametkonnad olid oma seisukoha esitanud ja kooskõlastuse andnud Padise valla üldplaneeringule, siis üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule puudus vajadus määrata täiendavaid kooskõlastusi. Sadama maa-ala planeeringu lahendus on selge ja ülevaatlik. Detailplaneeringu seletuskiri, planeerimisjoonis ja tehnovõrkude joonis näitavad üheselt, et planeeritakse väikelaevade sadamat. Detailplaneering hõlmab X kinnistu ja Y kinnistu maismaa osa planeerimist. Kogu areng väljaspool neid kinnistuid kuulub lahendamisele eraldi projektidega ega ole käesoleva vaidluse esemeks. Detailplaneering on vastavuses hajaasustusele ettenähtud kriteeriumitega ja üldplaneeringut järgiv. Padise vallas tiheasustusalad puuduvad ning ka vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatud sadama- ja elamualal ei moodustu tiheasustusala. Volikogu vaidlusalune otsus on kaalutletud ja vastab vorminõuetele. Otsuse põhjendus on esitatud selle lahutamatuks osaks olevas vallavalitsuse kirjalikus selgituses. Kolmas isik vaidles maavanema protestile vastu, leides, et volikogu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlusalune detailplaneering vastab üldplaneeringuga (kehtestatud 25.04.2002) määratud ehitus- ja maakasutustingimustele. X ja Y kinnistute detailplaneerimise kohustus tulenes mitte

§ 3

lg 2 nõuetest, mis kehtestab detailplaneerimise kohustuse linnades, alevites jt tiheasustusaladel, vaid üldplaneeringu nõuetest hajaasustusalal. Asjaolu, et mingile alale on üldplaneeringuga kehtestatud detailplaneeringu kohustus, ei muuda seda ala iseenesest tiheasustusalaks. 3

-ga antud eriarvamuste lahendamise pädevusest pidi Harju maavanem Siseministeeriumi seisukohtadega protesti esitades arvestama ning tal oli võimalik protestiga halduskohtusse pöörduda vaid neile Siseministeeriumi seisukohtadele tuginedes, mida kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ei arvestanud. Seetõttu ei võta kohus seisukohta maavanema 13.04.2005 kirjas osundatud märkuste kohta.

§ 23

lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu nii olukorras, kus maavalitsuses peetaval nõupidamisel kokkuleppele ei jõuta kui ka juhul, kui vastuväidete osas kokkulepe saavutatakse. Käesoleval juhul kokkulepe saavutati järelevalve käigus ning maavanemal oli õigus detailplaneeringule oma heakskiit anda, mida ta teinud pole ning detailplaneering kehtestati ilma maavanema heakskiiduta. Kuivõrd protestis on Harju maavanema seisukohad kajastatud, on tegemist formaalse rikkumisega. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise aluseks saab aga olla siiski detailplaneeringu materiaalne seadusevastasus. Maavanema protesti ja Siseministeeriumi eriarvamuse lahendamise käigus esitatud seisukohtade järgi on detailplaneering sisuliselt õigusvastane, sest seaduse nõuetega vastuolus moodustatakse uus tiheasustusala ning detailplaneeringuga kavandatav suur sadam muudab üldplaneeringu põhilahendust. Seega on vaidluse põhiküsimuseks, kas detailplaneeringuga muudetakse Padise valla kehtivat üldplaneeringut (nii nagu leiavad maavanem ja Siseministeerium) või on detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas (nii nagu leiab kohalik omavalitsus). Kohtu hinnangul on detailplaneering kooskõlas Padise valla üldplaneeringu ehitamise printsiipidega hajaasustuse (üldplaneeringu peatükk 5.5) alal ning detailplaneeringuga uut tiheasustusala ei moodustata. Käesoleval juhul on tegemist Läänemerre jääva vee-alaga ning

§ 9

lõikest 1 lähtuvalt ei ole võimalik koostada detailplaneeringut riigi omandis oleva vee-ala suhtes. Vaidlusaluse detailplaneeringu koostaja AS E projektijuhi ning asjas nõustajana osalenud J. T kohtuistungil antud selgituste kohaselt koostati vaidlusalune planeering maismaa osas, vee-osa planeerida ei saa ning et vee-osale antakse ehitusõigus teiste seaduste alusel läbi projektide ning kuna sadama osa haakub vee-osaga, siis on kajastatud sadama ja vee-osa planeeringut. Eeltoodud selgituste ja detailplaneeringu punktis 2.3 toodu põhjal saab asuda seisukohale, et x sadama eskiislahenduses ning detailplaneeringu punktis 2.3.1 esitatu (kirjeldatakse veeteede süvendamist, idamuuli rajamist, sildumiskohtade loomist) on vastavalt detailplaneeringus märgitule illustratiivse tähendusega ega oma tähtsust detailplaneeringu lahendusele õigusliku hinnangu andmisel. Veeseaduse § 8 lg 2 p 6 ja § 9 lg 5 kohaselt peab veekogu süvendamiseks olema vee erikasutusluba ning merel annab selle Keskkonnaministeerium. Kuna vaidlusaluse detailplaneeringuga vee-ala planeerimine ja süvendamine oleks seadustega vastuolus, siis ei saa 4

§ 17

lg 3 p 2 alusel õigustatud otsustama iseseisvalt detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse üle. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Harju maavanem, kes leidis, et kohtuotsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme ja jäetud andmata õiguslik hinnang mitmetele olulistele asjaoludele, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: Asjaolu tõttu, et X ja Y kinnistute detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei arvestatud T. A esitatud vastuväidetega, vastab vaidlusalune planeering

§-s 23 loetletud maavanema järelevalve alla kuuluva planeeringu tunnustele.

§ 23

lõikest 6 ja § 24 lõikest 3 tuleneb, et detailplaneeringut, mille üle järelevalve teostamine on kohustuslik, saab kohalik omavalitsus kehtestada vaid juhul, kui maavanem selle järelevalve käigus heaks kiidab. Vaidlusalust planeeringut pole maavanem heaks kiitnud. Kohalikul omavalitsusel on võimalik detailplaneeringule järelevalvet teostava maavanema heakskiidu mittesaamisel pöörduda eriarvamusega Siseministeeriumi poole (

§ 23lg 5).

Eriarvamuste lahendamise käigus Siseministeeriumi poolt antud seisukohad on siduvad nii maavanemale kui ka kohalikule omavalitsusele. Eriarvamuse lahendamisel kohaliku omavalitsuse kasuks lasub maavanemal kohustus anda detailplaneeringule oma heakskiit ja kohalik omavalitsus saab detailplaneeringu kehtestada. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei nõustu Siseministeeriumi seisukohtadega, siis ei ole ta õiguspädev detailplaneeringut kehtestama enne, kui on vaidlustanud Siseministeeriumi järeldused halduskohtus ja saavutanud oma seisukohti õigekstunnistava otsuse. Käesoleval juhul pöördus Padise Vallavolikogu eriarvamusega Siseministeeriumi poole ega nõustunud eriarvamuse lahendamise lahendiga, kuid kohtusse ta kaebusega ei pöördunud. Detailplaneeringu kehtestamine kirjeldatud asjaoludel on vastuolus

-ga kohalikule omavalitsusele antud planeerimisalaste kompetentsinormidega. Seetõttu ei saa volikogu vaidlusalust otsust nr 158, millega kehtestati X ja Y kinnistute detailplaneering, käsitleda pädeva haldusorgani antud haldusaktina ning ainuüksi sellel põhjusel tuleb otsus nr 158 tühistada. Halduskohtule esitatud protestis rõhutas maavanem Siseministeeriumi lahendi olulisust ja õiguslikku tähendust planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema jaoks. Halduskohus on tunnistanud Siseministeeriumi poolt eriarvamuste lahendamisel antud seisukoha kohalikule omavalitsusele täitmiseks siduvaks, kuid kohtuotsusest ei selgu kohtu seisukoht küsimuses, kas kohalik omavalitsus saab kehtestada detailplaneeringut Siseministeeriumi eriarvamuse lahendile mittevastaval kujul. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud protestis viidatud Siseministeeriumi eriarvamuste lahendiga ning sellest lahendist tulenevate õiguslike tagajärgedega detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasusele. Kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele leidis Padise Vallavolikogu, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, ei rikkunud menetlusnorme ning hindas õigesti asjas kogutud tõendeid. 5

§ 23lg-ga 5 vaidlustas need Siseministeeriumis.

Siseministeerium lahendas eriarvamused 13.05.2005 kirjaga, mille kohaselt mitte ükski maavanema järelevalve korras püstitatud nõuetest ei osutunud põhjendatuks. Sellega oli maavanema järelevalve lõppenud ja tal oli kohustus anda oma nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks. Siseministeerium tõstatas oma kirjas maavanema järelevalveküsimustele lisaks veel kaks uut probleemi, mis regionaalministri arvates ei võimaldanud detailplaneeringut kehtestada. Kuivõrd regionaalministri tõstatatud probleemid ei kuulunud maavanema järelevalve hulka, siis ei saa nende suhtes võetud seisukohti kohalikule omavalitsusele siduvaks lugeda. Siseministeerium on detailplaneeringute küsimustes mitte järelevalve teostaja, vaid vaidemenetluse lahendaja, mistõttu puudus kohalikul omavalitsusel võimalus pöörduda regionaalministri seisukohtade vaidlustamiseks halduskohtusse. Siseministeeriumi seisukohad on siduvad maavalitsusele, kuid maavanem jättis Padise Vallavalitsusele järelevalve korras enne vaidlusaluse otsusega detailplaneeringu kehtestamist oma seisukoha Siseministeeriumi poolt tõstatud probleemi osas avaldamata. Halduskohus lahendas Siseministeeriumi poolt tõstatud küsimused sisuliselt ning apellandi tõstatatud vaidlus võimalike menetlusvigade üle taandub kahe riigiorgani omavahelise koostöö küsimustele, mis ei ole käesoleva kohtuasja uurimisobjekt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Apellant palub halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada protest. Protestis palus Harju maavanem tühistada Padise Vallavolikogu 14.09.2005 otsus nr 158, millega kehtestati x külas X ja Y kinnistute detailplaneering. Protesti põhiväide on, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, millele pole saadud maavanema nõusolekut. Ka kõik ülejäänud protesti väited tuginevad eeldusele, et detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus ning et kooskõlastamise vajadused määrab sellisel juhul maavanem. Halduskohus lahendas protesti sisuliselt ning leidis, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja materiaalselt õiguspärane, kuivõrd sellega ei moodustata uut tiheasustusala ega planeerita vee-ala. Apellatsioonkaebuses pole kohtu nendele seisukohtadele vastu vaieldud ning vastavalt HKMS § 34 lõikele 2 puudub ringkonnakohtul alus viidatud osas halduskohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks. Kui vaidlusaluses detailplaneeringus kehtestatud ehitus- ja maakasutustingimused vastavad üldplaneeringuga määratud tingimustele ja seaduses sätestatud piirangutele ja ei muuda üldplaneeringut, siis on volikogu vaidlusalune otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta sisuliselt õiguspärane ning ringkonnakohtul ei ole protesti rahuldamiseks alust. Võimalikud menetlusvead detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel (so küsimused, mis puudutavad maavanema heakskiidu puudumist ja Siseministeeriumi seisukohtadega mittearvestamist) vaidlusaluse detailplaneeringu sisulist õiguspärasust ei mõjuta ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid eraldi käsitleda. Ringkonnakohus ei tuvastanud HKMS §-s 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist. Eeltoodu alusel jääb halduskohtu otsus muutmata ja Harju maavanema protest rahuldamata. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6