2-06-26455/1

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-26455 Tsiviilasi TL avaldus GH´lt ja MH´lt lapse äravõtmiseks vanemate õiguste äravõtmiseta. Menetlustoiming Lapse äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL TKL kaudu Huvitatud isik GH Huvitatud isik MH Huvitatud isik S-KH Riigi poolt määratud esindaja advokaat HT Kirjalik menetlus Menetluse liik Kohtumääruse resolutsioon Avaldus rahuldada. Ära võtta alaealine S-KH oma ema GH ja oma isa MH kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. TL kui eestkosteasutusel korraldada alaealise S-KH elu. Käesoleva määruse peale võib TsMS § 661 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja asjaolud Avaldaja palub ära võtta alaealine Sven-Karl Hõbemägi (ik 50004010228) oma ema GH ja oma isa MH kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja tugineb oma nõudes PkS § 53 lg 1 ja lg 3. Avalduse kohaselt on GH ja MH abielust sündinud neli last: SH S-KH, SH ja LH . Pere elab aadressil 3-toalises kõigi mugavustega korteris. Pereisa MH töötab OÜ-s ja ema GH on veel hetkel kodune, kuid plaanib lähiajal tööle asuda. 15-aastane S on aastane raske puudega S-K on kodune, 4-aastane S on Tallinna Lasteaia kasvandik ja 2 aasta ja 9-kuune L on kodus ema hoole all. Pere teine laps 6-aastane S-K on raske puudega, tal on kaasasündinud aju arenguhäire, millest tulenevalt põeb ta sümptopaatilist epilepsiat. Arstide poolt on ametlikult lapse meditsiiniliseks diagnoosiks välja pandud: LT spastica IV aste. Epilepisia polümorfsete hoogudega. Selline diagnoos pandi arstide poolt S-K kui ta oli pooleaastane ning kuni lapse kolme aastaseks saamiseni andsid arstid vanematele veel lootust ka lapse võimalikuks edasiseks psühhomotoorseks arenguks, mida paraku aga siiski ei toimunud. Vanemate sõnul on lapsel sünnist alates krambid, mis on koos vanusega progresseerunud. Vaatamata manustatavatele 1 ravimitele on lapsel sagedased hüsteerilised mitmetunnised nutu- ja krambihood, mis sageli lõpevad S –K õhupuudusega ja apaatse olekuga. Laps on nn lamav haige, mistõttu kaasnevd krambihoogudega sageli ka neelamis- ja mao tagasiheite probleemid. Tihti tuleb lapsel ette oksendamist ja selle aspireerimist, mis omakorda võib lapse ööpäevaringse järelevalve puudumise tõttu põhjustada tema lämbumist. Viimastel aastatel on muutunud probleemiks ka üha sagenevad ülemiste hingamisteede haigused, mis saavad alguse neelamisraskustest ja toovad sageli endaga kaasa bronhiidi või kopsupõletiku. Käesoleval ajal on 6-aastane S –K 16 kg kaaluv poisslaps, kes oma arengufaasis on ikka veel 3-kuuse imiku tasemel. Tal ei ole välja arenenud ühtegi oskust, ta ei suuda iseseisvalt keerata, istuda, süüa ega saa hakkama muude eluks hädavajalike toimingutega. Lapsel esinevate krambihoogude kestus ja nendega kaasnev hingamisraskus (-seiskus) on muutunud talle eluohtlikuks. Neuroloogid prognoosivad lapse põhihaigusest tulenevalt krampide ettearvamatut laiaspektrilist süvenemist ja soovitavad statsionaarse söötmissondi paigaldamist. Aeg-ajalt on vanemad kasutanud võimalust paigutada alaealine S-K ajutisele riiklikule hooldusele hoolekandeasutusse, leevendamaks mõnevõrra lapse kodus hooldamisega tekkinud raskusi. Samuti on laps olnud TÕL so erivajadustega lasteaia kasvandik. Mõlemad võimalused on olnud siiski vaid hetkelist leevendust ja pereliikmetele lühiajalist puhkust võimaldavad variandid, mis ei ole SK igapäevase hooldusega seonduvat piisaval määral lahendanud. Huvitatud isiku GH seisukoht GH avaldusele vastuväiteid ei esita. S-K on lamav laps senini, võtab nelja liiki krambirohtusid, mistõttu on tal tekkinud mao tagasiheide. Krambid on kontrollimatud, millest tuleneb ka lämbumise oht. on laps VL ainult nädalavahetustel. Nädala sees on ta ööpäevases T Õ lasteaias. S –K vajab suuremat hoolitsust, mille tõttu jäävad teised lapsed paratamatult kõrvale, kuid nad vajavad tähelepanu ja hoolitsust. Kui S –K on haige, saadetakse ta koju ja keegi peab temaga tegelema. SK on vaja neli korda päevas süüa teha ja toita, mida tuleb vanematel koos teha. Huvitatud isiku MH seisukoht MH avaldusele vastuväiteid ei esita. Toetab GH öeldut. S-KH esindaja advokaat HT´i seisukoht Lapsele riigi poolt määratud esindaja advokaat H T käis last vaatamas M P laste K . Esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Lapsel on kaasasündinud aju arenguhäire, millest tulenevalt põeb ta sümptomaatilist epilepsiat ning mille tõttu vajab ta ööpäevaringset järelvalvet ja teda on ohtlik jätta järelvalveta. S –K on käesoleval ajal saamas 7-aastaseks, kuid psühhomotoorset arengut tal sünnist saati siiani toimunud ei ole. Tema arengufaasi hinnatakse 3-kuuse imiku tasemel. Lapse külastamisel puuetega laste keskuses sai esindaja kinnitust, et tegemist on lamava haigega, kellel ei ole välja arenenud ühtegi oskust. Ta ei suuda iseseisvalt keerata, istuda, pead hoiab lühiajaliselt, jalgade ja 4-punktitoetus puuduvad. SK H ei ole iseseisvalt suuteline eluks vajalikeks toiminguteks. Tal esinevad krambihood, mis tänu manustatavatele ravimitele on vähenenud, kuid mis ikkagi tekitavad neelamis- ja mao tagasiheite probleeme. Seetõttu vajab laps ööpäevaringset järelvalvet, et tagada õigeaegne aspireerimine ja välistada lämbumist. Krambihoogudega kaasneda võiv hingamisseiskus on muutunud lapsele eluohtlikuks. Kuivõrd peres on veel kolm last peale SK ´i, siis on vanematel vaja ka nende eest hoolitseda ja tööl käia, mis aga omakorda ei võimalda nõuetekohast erihooldust S –K ning ohustab lapse edasist elu ja tervist kodus. Seega on lapse huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse, kus ta on alalise professionaalse järelevalve all ning talle on tagatud vajalik ravi ja stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav keskkond. Esindaja leiab, et S –K ´i kodus hoidmine on kahjulik tema tervisele ning paigutamine hooldusasutusse on ennekõike tema elu ja tervise kaitseks. Kuivõrd lapse ja vanemate vahel on jätkuvalt tugev emotsionaalne side, siis on esindaja seisukohal, et lapse huvides lubada vanematel last jätkuvalt külastada ja temaga aega veeta. Kohtu põhjendused PkS § 53 lg 1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde, lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Eestkosteasutus Tallinna linna näol esitas kohtule avalduse vanematelt lapse, sündinud S-KH äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta, sest last on tema tervisliku seisundi tõttu ohtlik jätta vanemate juurde. S-K vajab ööpäevaringset järelvalvet ja erihooldust, mida siiani on vanemad kordamööda ja võimaluste piires püüdnud osutada, kuid haiguse progresseerumise tõttu on ööpäevaringse järelevalve ja erihoolduse osutamine kodustes tingimustes ning pere elukorralduslikest muutustest tingituna so mõlema vanema täiskohaga töötamise tagamaks pere ülejäänule kolmele lapsele vajalikku 2 igapäevast hooldust ja kasvatust- on muutunud võimatuks. Nõuetele vastava ööpäevaringse erihoolduse vajaka jäämine ohustab otseselt raske puudega S-K edasist elu ja tervist kodus. Asjaolu, et S-KH´l on kaasasündinud aju arenguhäire, millest tulenevalt põeb sümptomaatilist epilepsiat ja et krampide sagedus ja hoogude tugevus on vaatamata ravimitele aastatega järjest suurenenud ning krambihoogude kestus ja nendega kaasnev hingamisraskus (-seiskus) on muutunud lapsele eluohtlikuks, samuti, et laps on oma haiguse tõttu raske psühhomotoorse arengu mahajäämusega (lamaja) ja kuna tal on neelamishäired ja maost toidu tagasivoolu probleem , siis vajab ta lämbumisohu vältimiseks sageli hingamisteede puhastamist aspiraatoriga, on tõendamist leidnud OÜ meditsiinilise tõendiga . Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et raske puude ja sümptomaatilist epilepsiat põdev ning ööpäevaringset erihooldust vajav alaealine S-KH tuleb vanematelt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, sest alaealist on tema tervisliku seisundi tõttu ohtlik edaspidi jätta vanemata juurde. Alaealine vajab edasise arengu ja tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet, mida aga vanemad kodustes tingimustes ei suuda enam talle pakkuda. Tuginedes PkS § 53 lg 3 tuleb alaealise S-KH elu korraldada avaldajal kui eestkosteasutusel. Ene Tsefels Kohtunik 3