lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Hageja sai pärimise teel mõttelise osa omanikuks, endine omanik oli hageja isa, kellega koos elas ja elab seal tänaseni kostja. Hageja on soovinud saadud pärandavara saada täielikult oma valdusesse ning teinud kostjale ettepanekuid vabastada hagejale kuuluv eluruum, kostja on keeldunud, nõudes vastu teist eluruumi või rahalist kompensatsiooni. Elamuseaduse § 4 sätestab eluruumi kasutamise õiguslikud alused, kostja kasutab eluruumi ebaseaduslikult, hageja ja kostja ei ole perekonnaliikmed, hageja on seisukohal, et kostja poolt on tegemist omavolilise hõivamisega. Kostja ei ole üksik inimene, tal on kaks täisealist last, perekonnaseaduse § 64 lg 1 järgi peab täisaeline laps oma abivajajat vanemat ülal pidama., Tuginedes asjaõigusseaduse § - le 80 palub hageja tõsta A S välja ilma teist eluruumi vastu andmata. täpsustas hageja hagiavalduses toodud asjaolusid, kostja elas koos HR kuni tema surmani. ES § 9 lg 1 kohaselt võib omanik kasutada eluruumi enda ja oma perekonnaliikmete elamiseks anda lepingu alusel teiste isikute kasutusse, majutada ajutisi elanikke. Kostjal puudub õiguslik alus, eluruumi saab välja nõuda ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse vaid kostjat sellest välja tõstes. Kostja vastuväited. Alates ei kehti enam elamuseaduse § 4 ja 62, kostjal on õigus vallata eluruumi kaasomandiõiguse alusel, kostja ja hageja õiguseellane HR elasid koos . pooled ehitasid ühiselt elamu. HR on oma eluajal lubanud kostjal elada eluruumis tasuta põhjusel, et ta oli HR perekonnaliige. Kostjat tuleb pidada endise omaniku endiseks perekonnaliikmeks, sest asja omanik on vahetunud ja kostja ei ole hageja perekonnaliige. Seega valdab kostja eluruumi elamuseaduse § 11 lg 2 alusel , omaniku endistel perekonnaliikmetel on õigus vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel või kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes. Kuni kehtinud ES § 28 lg 3 kohaselt eluruumi tasuta kasutamisel kohaldatakse eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid. ES § 34 sätestab, et eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping jõusse. Kostja A S vastuhagi. Kostja on esitanud vastuhagi paludes tunnistada isiklikku kasutusõigust Mustika 4, Tallinna elamu esimese korruse ruumide suhtes. M R ei ole tõendanud, et kostja valdab tema asja õigusliku aluseta, kes on H R endine perekonnaliige. Vastuhagi esitatud nõude kohaselt palub kostja kanda A S kasuks Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa aadressiga kolmandasse jakku piiratud asjaõigus, isiklik kasutusõigus elamu esimese korruse ruumide suhtes ja kostja on esitanud alternatiivse nõude lähtudes VÕS § 324 , kanda A S kasuks Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa kolmandasse jakku märge, tasuta kasutamise õiguse kohta. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud hagi asjaoludega ja kostja vastuväidetega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul lasub kostjal tõendamiskoormus tõendada õigusliku aluse olemasolu eluruumi kasutamiseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
§ - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Käesolevas vaidluses on kostja esitanud vastuväite, et tal on õigus eluruumi vallata endise perekonnaliikmena ja esitanud vastuhagi, mille kohaselt palub tuvastada isiklikku kasutusõigust või üürisuhet. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, kostja väide, et tal perekonnaliikmena, ei ole põhjendatud. elas alates on eluruumi kasutamiseks õiguslik alus HR endise Hageja ja kostja on ühel meelel asjaolu üle, et kostja HR viimasele kuuluvas elamus kuni H. R surmani tema elukaaslasena. Nimeatatud asjaolu kinnitasid ka tunnistajad L P ja EP. Kuni kehtinud elamuseaduse ( ES) § 10 lg 1 kohaselt olid omaniku perekonnaliikmed tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad, teisi isikuid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine. Põhjendatud on kostja seisukoht, et eluruumi kasutas ta H. R eluajal tema tahte kohaselt, elamuseaduse § 11 lg 1 kohaselt majutanud eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on temale kuuluvasse eluruumi, on ruume õigus kasutada võrdselt omanikuga. Põhjendatud aga ei ole kostja seisukoht, et kostjal kui endisel perekonnaliikmel säilib ES § 11 teise lõike kohaselt õigus eluruumi kasutada. Nimetatud säte nägi ette endise perekonnaliikme eluruumi kasutamise võimalikud õiguslikud alused suhtes omanikuga, kui lõppes ühine leibkond elamuseaduse mõttes. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kirjalikku tõendit, mis kajastaks omanikuga sõlmitud kokkulepet eluruumi kasutamiseks pärast omaniku surma. Seega tõendatud ei ole, et kostjal on õigus elamut vallata õiguslikult kehtiva asjaõiguse või võlaõigusliku lepingu alusel. Asjaõigusseaduse § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. HR suri oma eluajal ta kostja kasuks vastavat korraldust ( tahteavaldust) isikliku kasutusõiguse seadmise kohta ei teinud, ning kostja ei ole õigustatud seda nõudma. Võlaõigusseaduse § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik üürilepingu kohta märke tegemist, teise lõike kohaselt nõuda kinnistusraamatuse tagab märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS § -s 323 sätestatule üles öelda. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tõendatud võlaõigusliku üürisuhte tekkimine kuni 01.07.2002.a. kehtinud elamuseaduse § 11 lg 2 toodud alusel.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjaolu, et kostja panustas maja ehitusse nii rahaliselt kui töiselt ning tal oli eesmärk kasutada ehitatavat elamut ühiselt H. R pidades seda oma koduks, ei välista rahalise nõude esitamist alusetu rikastumise sätete alusel. Ka kohus on
lg 4 tulenevalt teinud ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, kostja on väljendanud oma tahet soovides oma panuse eest hüvitist, hageja sellega ei nõustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud
lg 1 p 1 alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulu 4000 krooni ja
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.