lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04. mail 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-06-36675 Hagi ese Menetlu

§ 60lg.

1, 61 lg. 1, 61 lg. 2 ja 61 lg. 4 alusel elatise väljamõistmist kostjalt elatise minimaalmääras alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, e. 1500 krooni lapse kohta kuus alates hagi esitamisest

2. 2006 kuni
3. detsembrini 2006 ja 1800 krooni kuus alates
4. jaanuarist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. Menetluskulu nõudest hageja loobus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 11/ teatas, et tunnistab hagi, juhul, kui ekspertiis tuvastab, et ta on lapse isa. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 42

lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtule tõendina esitatud sünnitunnistuse /t.l. 6/ kohaselt on J A'el 19. 02.2002.a. Kuressaares sündinud tütar A A, kelle sünd registreeriti . Linnavalitsuse tõendi /t.l. 5/ kohaselt elab laps ema, J A, juures ja on tema ülalpidamisel. Kohtu määratud molekulaargeneetilise ekspertiisiga /t.l. 18/on tuvastatud, et A A põlvneb F Kist tõenäosusega 99,999 %. Nimetatud asjaolu võimaldab F K’i pidada lapse A A’e bioloogiliseks isaks. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61lg.

4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. lk 3 Vabariigi valitsuse

1. detsembri 2005.a. määrus nr. 328 kehtestas kuupalga alammääraks alates
2. jaanuarist 2006 3000 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1500 krooni. Vabariigi valitsuse
3. detsembri
4. a määrus nr 273 kehtestas kuupalga alammääraks alates
5. jaanuarist 2007 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Kostja tunnistab hagi ja on nõus maksma hagejale elatist minimaalmääras. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud (riigilõiv) kostja kanda. TsMS § 630 lg. 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuistungil. Kohtunik: Külli Mõlder