Hagiavalduses viidatud nagu ei oleks kostja lapsi toetanud, on väär. Ema on ostnud lastele riideid, mänguasju, andnud neile taskuraha jne, kuid kahjuks ei ole tänasel päeval seda võimalik dokumentaalselt tõendada, küll aga kohtusse kutsutavate tunnistajate ütlustega. Alati kui lastel võimaldati olla emaga, on kostja teinud suuri rahalisi väljaminekuid. Suvevaheajal on lapsed olnud ema juures ning ema on nad pannud riidesse ning ostnud kõik muu lastele eluks vajaliku. Käesoleval juhtumil on meil tegemist elatise väljamõistmisega kahele lapsele. Lisaks on kostjal oma uue abikaasaga ka laps, kelle varanduslik olukord muutuks vähem kindlustatuks elatise väljamõistmisel hagejale. Seega tuleb antud juhul arvestada
toodud võimalust määrata elatisraha alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumi. Kostja elab Soomes ning ei tööta 2 2-05-15837 hetkel, ta on töötuna arvele võetud ning selle kohta on esitada ka tõend. Hageja on esitatud hagiavalduses väitnud, et igakuised kulutused kahele lapsele kokku on 18 490. See on kaks ja pool korda suurem summa kui keskmine palk Eesti Vabariigis. Kulutused lastele peavad olema siiski mõistlikud ning lähtuma lapse tegelikest vajadustest. Ei saa olla kuidagi põhjendatud kulutused lastele summas 18 490 krooni, millist palka saavad Eesti Vabariigis väga vähesed inimesed, kes peavad selle summa eest elatama tervet perekonda koos täiesealiste inimestega, kaasa arvatud tasuma elamispinna ning sellega kaasnevate kulutuste eest. Lisaks rõhutab kostja, et hageja ei ole esitanud mitte mingeid dokumentaalseid tõendeid kulutuste suuruse kohta peale kooli lepingu. Kostjal ei ole materiaalselt võimalik maksta lapse erakooli eest, seetõttu leiab kostja, et lapse erakooli õppima panemine ei ole kuidagi põhjendatud. Kui hageja jaoks on see materiaalselt võimalik, ei ole põhjendatud hageja ühepoolselt tehtud otsuse alusel mõista välja kostjalt erakooli kulutuste hüvitamist. Hageja on majanduslikult kindlustatud isik. Ka laste elamiskoht määrati hageja juurde just tulenedes tema varalisest seisundist. Hageja on majanduslikult heal järjel ega vaja laste ülalpidamiseks kostja toetust. Kostja aga on ülalpeetav ning töötu, kes kasvatab 3,5 aastast last. Kostja ning tema laps on täielikult oma uue abikaasa ülalpidamisel. Kohus peab arvestama kostja varalise seisundiga elatisraha väljamõistmisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2007.a. on 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni. Kostja väide, et ta on osalenud laste ülalpidamisel ostes lastele riideid, mänguasju, andnud neile taskuraha jne, on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendamist leidnud. Isegi juhul, kui kostja oleks sel määral osalenud laste ülalpidamisel, ei oleks see piisav võrreldes lastele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda
Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures. Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt poja ülalpidamiseks ühes kalendrikuus kulub 8070 krooni ja tütre ülalpidamiseks ühes kalendrikuus kulub 10 420 krooni. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealisi 3 2-05-15837 lapsi, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, laste vajadusi, samuti asjaoluga, et kostja on töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus peab käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista ühele lapsele 2000 krooni kuus ja teisele lapsele 3000 krooni kuus kuni laste täiealiseks saamiseni. Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel
Tulumaksu määr aastal 2007.a. on 22%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt
lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele ja hageja on õigustatud saama tagasiulatuvalt elatist perioodi 09.08.2004 kuni 09.08.2005 eest. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) tulnuks hagilt hinnaga 24 000 krooni (12*2000) tasuda riigilõivu 1500 krooni ja hagilt hinnaga 36 000 (12*3000) krooni tasuda riigilõivu 2250 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 3750 krooni. Hageja taotles kostjalt välja mõista tema kulud õigusabile summas 5900 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asjaoluga, et kokku on hagi rahuldatud summas 60 000 (2000+3000)*12) krooni ja rahuldamata jäetud summas 48 000 (2000+2000)*12) krooni, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 3000 krooni. TsMS § 60 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Võttes arvesse, et kostja ei esitanud kuludokumente, mille alusel kohus saaks hinnata tehtud kulutusi, jätab kohus kostja õigusabikulud välja mõistmata. Lukiina Vismann Kohtunik 4 2-05-15837 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.