Obsah (5)

§ 478§ 585§ 475§ 477§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-27842 Tsiviilasi KK avaldus TL vastu ki

§ 478lg 2).

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 200 krooni riigilõivu. Avaldaja taotlus ja põhjendused Avalduse kohaselt sündis avaldaja KK´u ja TL´e kooselust . poeg AK. lõppes KK´u ja TL´e vaheline kooselu. Pärast kooselu lõppemist ei ole TL võimaldanud KK´ul lapsega suhelda ja on teinud selleks faktilisi takistusi, mille tulemusena pole avaldajal olnud võimalik lapsega kohtuda. Avaldaja on püüdnud saavutada TL´ega kontakti, eesmärgiga erimeelsused läbirääkimiste ja pooli vastastikku rahuldaval kokkuleppe saavutamise teel, kuid ebaõnnestunult. Avaldaja palub kohtul määrata KK´u suhtlemiskord pojaga järgnevalt: Kohustada TL`t võimaldama KK´ul kuni lapse täisealiseks saamiseni kokku saada oma alaealise poja AK´uga KK´u enda poolt valitud kohas iga kalendrikuu esimesel ja viimasel nädalavahetusel (reedest kuni pühapäevani) või alternatiivina KK´u vabal valikul 7 päev kuus eeldusel, et KK teatab TL´ele planeeritavast kohtumisest vähemalt kaks päeva ette; sünnipäeva järgsel päeval (

1. juuli); Jõulupühadel (23-24 detsember); Veeta lapsega puhkuse reis üks kord aastas väljaspool Eesti Vabariiki kestvusega 2 nädalat. Avaldaja tugineb oma nõudes PKS § 49, § 50 lg 1, §52 lg 1 ja 2, Põhiseaduse §
2. Puudutatud isiku TL´e seisukoht Puudutatud isik TL esitas kohtule kirjaliku seisukoha avalduse kohta. Puudutatud isiku seisukohalt ei ole avalduses esitatud väide, et poolte kooselu lõppes tõene. Avaldaja ja TL´e intiimsuhted lõppesid , kuid TL elas koos pojaga avaldajaga koos ühes eluruumis KK sai oma pojaga alati suhelda. Peale poolte tegelikku lahku kolimist, kehtis nendevaheline kokkulepe, et KK kohtub oma pojaga iga kuu ühel nädalavahetusel. Täpne aeg, tema soovi kohaselt ning lapse emale vähemalt 2 päevase etteteatamisega. Poolte vaheline kokkulepe eelnimetatud kujul on jõus tänaseni. Aleks ja KK kohtuvad regulaarselt ja veedavad koos aega. Sellest, et KK soovib kehtivat kokkulepet muuta, sai TL teada alles kohtule esitatud avaldusest. KK teadis, kus TL töötab ning kus ta elab. Puudutatud isikule TL´ele jääb arusaamatuks, miks avaldaja ei teinud lapse emale oma ettepanekut lapsega suhtlemiskorra muutmiseks vaid pöördus otse kohtu poole, raisates kohtu aega, sest võimalik oleks olnud poolte omavaheline kohtuväline kokkulepe. Lapse ema ei ole takistanud mingil moel KK´ul lapsega suhtlemist. Asjast puudutatud isik TL palub määrata kohtul lapsega suhtlemise kord järgnevalt: 1) AK veedaks isaga iga kuu 2 nädalavahetust, alates reede õhtust kell 19:00 kuni pühapäeva õhtuni kell 18:
3. Kuna A käib igal laupäeval muusikakoolis, siis sellel nädalalõpul viib lapse kooli isa. Lapse üleandmine toimub Liivalaia kohtumaja juures asuval parkimisplatsil eelnimetatud kellaaegadel; 2) A veedab isaga suvepuhkuse 1 nädal Eestis. Välismaale viimiseks on laps liiga väike. Välismaal puhkamine ilma emata tuleks kõne alla peale lapse 10-aastaseks saamist; 3) A sünnipäeva tähistamine toimub lapse elukohas. Lapse isa võib tulla sünnipäevale; 4) Jõulud, aastavahetuse ja muud tähtpäevad veedaks A nii ema kui isa juures vastavalt nendevahelisele eraldi kokkuleppele. Eestkosteasutue seisukoht Kohus on kaasanud menetlusse avalikku huvi kaitsma eestkosteasutusena Tallinna Linna Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu. Eestkosteasutus on esitanud oma arvamuse esitatud avalduse suhtes. Eestkosteasutus on vestelnud lapse mõlema vanemaga. Vestluses TL´ega selgus, et lapse isa KK on siiani täitnud oma vanema kohustusi regulaarselt ja korrektselt. Toimub probleemideta 3-aastase Aleksi suhtlemine oma isaga üks kord kuus nädalavahetusel, tavaliselt peale lapse muusikatunni lõppu kelle 11:00-st kuni pühapäeva 18:00-ni. Lapse üleandmine ühelt vanemalt teiaele on toimunud vastavalt vanemate eelnevalt kokkulepitud kohtades. Isa on materiaalselt toetanud poja kasvatamist, makstes regulaarselt elatist lapse ülalpidamiseks. Ema sõnade kohaselt ei ole lapse isa KK temale avaldanud soovi muuta lapsega väljakujunenud suhtlemiskorda, ka kohtusse esitatud avaldusest sai TL teada alles lastekaitse töötajalt laekunud kutse ja laekunud materjalide alusel. Eestkosteasutusele jäi mulje, et lapse ema on igati valmis antud küsimuses alustama läbirääkimisi sõlmimaks omavahelist kokkulepet. TL elab koos oma kahe lapse A T ja AK´uga ning elukaaslasega aadressil , 3-toalises mugavustega korteris. A on Lasteaia I rühma kasvandik ja A on
4. klassi õpilane. Pereliikmete omavahelised suhted on sõbralikud ja vastastikku üksteist toetavad. Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohalt on AK lasteaias hästi kohanenud ning osaleb aktiivselt mängudes ja tegelustes. Last iseloomustatakse kui siirast, sõbralikku, rõõmsameelset ning kunstitegevusest ja mängudest huvitatud poissi. Lapse suhted emaga ja tema elukaaslasega on soojad ja südamlikud. Pedagoogide hinnangul tegelevad A kasvatusküsimustega võrdselt nii ema kui ka tema elukaaslane. Lapse isa KK´uga ei ole lasteaial siiani mingit kontakti olnud. Samuti ei ole täheldatud, et laps oleks oma isast või oma kohtumistest temaga lasteaias midagi rääkinud. Lasteaed pidas antud olukorras vajalikuks ise otsida vahetut kontakti lapse isa KK´uga. Lasteaias toimunud vestluse käigus väljendas KK, et soovib olla senisest rohkem koos pojaga ning tegeleda temaga. Lasteaia juhataja pr S O hinnangul ei ole isa ja poja kohtumine üks kord kuus piisav säilitamaks tugevat emotsionaalset sidet isa ja poja vahel. Õpetajate sõnul nimetab laps oma ema elukaaslast „isaks“, kuid oma bioloogilisest isast K ei räägi laps kunagi midagi. Pedagoogide arvates ei tule selline lapse kaugenemine oma isast tema edasisele arengule kasuks ning võib oluliselt mõjutada tema isiksuse arengut. Eestkosteasutuses toimunud vestlusel rõhutas KK vajadust fikseerida kindlad suhtlemisajad pojaga, et saaks regulaarselt pojaga kohtuda ja osaleda tema kasvatamises. Isa sõnul puudub tal kontakt poja lasteaiaga ning tema kohtumised pojaga sõltuvad eelkõige ema TL´e otsustest nimetatud kohtumiste suhtes. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse isa KK´u poolt esitatud võimalik suhtlusgraafik (so kaks korda kuus nn pikk nädalavahetus, 1 nädal talve- ja 1 nädal suvepuhkuse ajal ning vahelduvad jõulu- ja aastavahetus) täiesti aksepteeritav suhtlemiskord 3-aastase lapsega. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse . lasteaia pedagoogide seisukohta antud küsimuses ning tuginedes Lastekaitseseaduse § 28, mille kohaselt laps, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last – toetab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond isa KK´u pakutud võimalikku suhtlusgraafiku määramist kohtu poolt juhul, kui pooled ei ole suutelised ka nõustaja kaasabil kohtu poolt antud aja jooksul saavutama lapse huvidest lähtuvat kokkulepet antud küsimuse lahendamiseks. Menetluse käik Kohus kuulas

§ 585alusel ära mõlemad pooled ka kohtus.

Avaldaja jäi . toimunud kohtuistungil seisukohale, et kuivõrd ei ole saanud TLe´ega kokkuleppele ,siis soovib kohtul määrata kindlad ajad lapsega kohtumiseks. Kohus andis aega pooltele kokkuleppe sõlmimiseks. esitas avaldaja kohtusse taotluse täiendava istungi määramiseks, kuivõrd pooled ei saavutanud omavahel kõigis küsimustes üksmeelsust, et kokkulepe sõlmida. Pooled olid jõudnud kokkuleppele, et AK veedab isaga talvepuhkuse 1 nädala Eestis ja suvepuhkuse 1 nädala Eestis. Alates 6ndast eluaastast võivad Eesti puhkused isaga edasi kanduda välisriikides. Laps veedab sünnipäeva järgse päeva koos isaga, jõulud ja aastavahetused oleks jaotatud selliselt, et ühe aasta jõulud koos isaga ja järgmine aasta aastavahetus koos isaga. Pooled ei saanud kokkuleppele ning paluvad lahendada see kohtul järgmises küsimuses : avaldaja esitas soovi, et ta saaks lapsega kohtuda igas kalendrikuus 2 korda, üle nädala reede õhtust 18:00 kuni pühapäeva õhtuni 18:00. Asjast puudutaud isik aga soovis, et avaldaja saaks lapsega kohtuda üle nädala reede õhtust 18:00 pühapäeva õhtuni 18:00 vaheldumisi 1 kord kuus ja 2 korda kuus. Kohtu põhjendused

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita asi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (

§ 478lg 1).

Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477

lg 1).

§ 478

lg 3 kohaselt kuulub hagita menetluses tehtav lahend viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. PKS § 50 lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 49). AKu sünnitunnistuselt nähtuvalt on tema vanemateks TL ja KK, kelle kooselu ajal laps sündis. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras (PKS § 38 lg 1). Poolte kooselu lõppes , laps jäi koos emaga. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. PKS § 59 kohaselt kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Kuivõrd kohtul tuleb lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige lapse huvidest, tuleb otsuse tegemisel käesolevas vaidluses seada eesmärgiks kindlustada lapsele tema vajadused, heaolu ja normaalne tervis, mis võimaldaks tal areneda täisväärtuslikuks inimeseks. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab AK kohtu arvates rahulikku atmosfääri ja kindlustunnet, mille suudavad temale tagada nii ema kui isa armastus ja hoolitsus tema suhtes. Vanematevaheline konfliktsituatsioon traumeerib vähemal või suuremal määral last, see ei jää lapsele märkamatuks ning põhjuste otsimisel kahjustub paratamatult lapse psüühika ja pidurdub tema areng. Niisugust tagajärge on võimalik praegu kohtu arvates ära hoida, kui rahuldada avaldaja taotlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks tingimustel, milles nii avaldaja kui puudutatud isik ongi sisuliselt kokku leppinud. Vanemad on jõudnud kokkuleppele, et AK veedab isaga talvepuhkuse 1 nädala Eestis ja suvepuhkuse 1 nädala Eestis. Alates 6-ndast eluaastast võivad Eesti puhkused isaga edasi kanduda välisriikidesse. Pooled on üksmeelel ka selles, et laps veedab sünnipäeva järgse päeva koos isaga, jõulud ja aastavahetused on jaotatud selliselt, et ühe aasta jõulud on koos isaga ja järgmine aasta aastavahetus koos isaga. Pooled ei saanud kokkuleppele küsimuses, millises avaldaja esitas soovi, et ta saaks lapsega kohtuda igas kalendrikuus 2 korda, üle nädala reede õhtust 18:00 kuni pühapäeva õhtuni 18:00, asjast puudutaud isik aga soovis, et avaldaja saaks lapsega kohtuda üle nädala reede õhtust 18:00 pühapäeva õhtuni 18:00 vaheldumisi 1 kord kuus ja 2 korda kuus. Kohus on seisukohal, et lapse huvides on, et laps kohtuks isaga kuus rohkem kui korra, et tagada lapse lähedase emotsionaalse sideme säilimine isaga. Lapse arengus ja isiksuse väljakujunemisel on lapsele oluline suhelda ja säilitada lähedane emotsionaalne side ka vanemaga, kes elab lapsest lahus, oma bioloogilise isaga. Korra kuus isaga kohtumine võib paratamatult viia lapse kaugenemisele vanema suhtes ja see ei ole kindlasti lapse huvides. Mistahes vanematevahelised lahkarvamused ja konfliktid tuleb lapse huvides jätta tahaplaanile ning mingil juhul ei tohiks see avaldada mõju lapse ja vanema suhetele. Kohus on istungil jõudnud veendumusele, et mõlema vanema siiras soov on tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, kelleks on avaldaja, so lapse isa. Kohtul puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et isa ja lapse suhtlemiskord, mille kohus kindlaks määrab, võiks kuidagi kahjulikult mõjuda lapse arengule või tervisele. Kuivõrd AK´u vanemad on enamikes lapse suhtlemiskorda isaga puudutavates küsimustes kokkuleppele jõudnud, siis kohus määrab kindlaks lapse suhtlemiskorra isaga küsimuses, milles vanemad kokkuleppele ei jõudnud, mis puudutas isa ja lapse kohtumiste korda ühes kuus. Kohus määrab, lähtudes eeltoodust – seaduses sätestatust ja eelkõige lapse huvidest ning arvestades vanemate ning eestkosteasutuse arvamust, et AK viibib isa KK´uga koos ja tema juures kaks korda kuus üle nädala reede õhtust 18:00 kuni pühapäeva õhtuni 18:00 välja arvatud juhul, kui laps on haige. Vastavalt

§ 172lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Liili Lauri Kohtunik