lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasavõetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju.
kohaselt kinnipeetavale lubatud asjade loetelus ei ole terasest nuga (plastkööginõude hulgas on nuga lubatud).
reguleerib vanglas lubatud asjade hoidmist – vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg 3 toodud piirangut.
reguleerib vanglas lubamatute asjadega toimimise.
lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse p-de 1-4 kohaselt. On kindlaks tehtud, et X. X 29.04.2004 toodi Tartu Vanglasse Jõgeva arestimajast (tl 27) ja seega
Xile ei saanud kohaldada § 63 lg 1 p-i 4, mille kohaselt muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt ese ja aine, mida arestikambris ei tohi hoida, võetakse arestimajja hoiule. Arestimaja sisekorraeeskirja § 16 lg 1 kohaselt esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida, võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud korras. Sama § lg 3 kohaselt vahistatu ümberpaigutamisel ühest arestimajast teise või vanglasse antakse sinna üle ka temalt hoiule võetud esemed, ravimid, dokumendid jms. 3 Kohtus kaebaja seletas, et taskunoa tera oli 7-8 cm pikkune, vutlar oli 10-12 cm pikkune.. Relvaseadust ei kohaldata terariistade (nuga, puss, kirvest jt) suhtes, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad relvaseaduse § 20 lg 2 p-s 2 nimetatud eritunnused, seega taskunuga ei kuulu külmrelvade nimekirja. Relvaseaduse § 2 p-i 5 kohaselt taskunoa suhtes relvaseadus ei kuulu kohaldamisele Ülaltooduga on tõendatud, et Jõgeva arestimajas X. Xile kuulunud taskunuga oli lubatud tsiviilkäibes ja seda oli lubatud arestimajas hoida. Kui X. X toimetati Tartu Vanglasse, anti vanglale üle ka X. Xilt hoiule võetud esemed. Kui Jõgeva arestimaja andis X. Xile kätte tema taskunoa, siis sellega rikuti arestimaja sisekorraeeskirja § 16 p-i 3 ja X. X ei pruukinud sellest teadlik olla. 29.04.2004 seletuskirjas X. X selgitas, et enne Tartusse etapeerimist talle anti kätte kõik temale kuuluvad asjad ja nende seas oli nuga (tl 72). Kui Jõgeva arestimaja ametnikud ei oleks rikkunud arestimaja § 16 p-i 3, oleks taskunuga läinud Tartu Vanglasse üldkorras koos X. Xile kuulunud asjadega.
kohaselt vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.
lg 2 p-i 3 kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise. Vastustaja ei seadnud kahtluse alla asjaolu, et X. X oli taskunoa „Gerber“ omanik, ja vastustaja pidi
lg 1 kohaselt otsustama, kas leitud noa osas on mõistlikum kohaldada hoiule võtmist või hävitamist. Kohtu arvates vastustajal ei olnud mingit takistust korraldada taskunoa laos hoiule võtmist ja nuga tagastada X. Xile tema vabanemisel
Kui vastustaja valis eseme hävitamise, siis seda oli vaja teha seadusi järgides. Vastustaja ei ole järginud ja ignoreeris järgmisi kohustuslikke nõudeid eseme hävitamise puhul. 21.12.2004 aktis esemete hävitamise kohta ei ole märgitud
lg 3 kohaselt nuga iseloomustavaid andmeid (on ainult märgitud jrk nr 31 all „taskunuga 4 tk“; tl 62).
lg 1 p-i 4 kohaselt aktis esemete äravõtmise kohta peab olema märgitud ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta, mida ei ole tehtud (tl 60).
lg 2 kohaselt akti kinnitab vangla direktor või tema määratud isik, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise (redaktsioon kehtib alates 26.01.2004). 29.04.2004 aktil on ainult Tartu Vangla direktori asetäitja vangistusalal J. Lubergi kinnitus (allkiri) (tl 60), kuid ei ole otsustatud esemega edasist toimimist. Toimikumaterjalist ei nähtu, kes otsustas leitud noa hävitada. 21.12.2004 aktiga ainult konstateeritakse hävitamise protseduuri. Ülaltooduga kohus leiab, et X. Xi taskunoa „Gerber“ hävitamine oli teostatud seadusevastaselt ja sealjuures oli rikutud X. Xi õigust teada saada, mida otsustati teha tema isikliku esemega, ja lähtuvalt võetud otsusest seda vaidlustada või sellega nõustuda. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et X. X 29.04.2004 Jõgeva arestimajast Tartu Vanglasse saabudes rikkus Tartu Vangla kodukorra (redaktsioon 29.04.2004 seisuga) p-i 7.3.5.1 (tl 70), mille kohaselt kinnipeetavatel on keelatud omada igat liiki tuli- ja külmrelvi, gaasirelvi, -balloone, laskemoona, - kuna talle ei olnud veel tutvustatud Tartu Vangla kodukorda (ta alles saabus), ja taskunuga ei saa lugeda külmrelvaks. 4 Kohus leiab, et vastustaja rikkus Euroopa vanglareeglistiku p-e 15d, 31.1 ja 31.4, mille kohaselt kinnipeetava vara kohta koostatakse nimekiri ja vara võetakse vastutavale hoiule sama reeglistiku p-i 31 kohaselt. Euroopa vanglareeglistiku p-i 31.1 kohaselt kogu vara, mis ei ole lubatud sisekorraeeskirja kohaselt omada vanglas, pannakse vangide vastuvõtmisel vastutavale hoiule ja p-i 31.4 kohaselt, kui osutub vajalikuks ese hävitada, tuleb see fakt registreerida kinnipeetavale teatamisega. Vastustaja ei eita, et noa hävitamisest X. Xit ei olnud teavitatud. Kohtu arvates kaebajale kuulub väljamõistmisele hävitatud eseme maksumus summas 1100 kr, sest see on mõistlik hind firma „Gerber“ titaanist kattega vutlariga taskunoa eest. Kohus ei nõustu kaebaja nõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 kr. Kohus leiab, et kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju. Ei ole tõendatud vastustaja süülise käitumisega kaebaja väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine ja seega ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele riigivastutuse seaduse § 9. Kaebaja väide, et talle on tekitatud mittevaraline kahju seoses asjaajamisega nähtud vaevaga ja psühholoogiliselt tekitatud ebameeldivuse pärast, ei ole kaebaja poolt tõendatud ja tõsiseltvõetavad. Toimikus asub kaebaja ja justiitsministeeriumi vaheline tavapärane kirjavahetus, mis toimus ka riigi kulul. Kohus leidis, et kaebajale kuulub hüvitamisele varaline kahju, millega taastatakse kaebaja varaline olukord, milles ta oleks siis, kui tema õigusi noa hävitamisega ei oleks rikutud. Vanglas olles X. X nagunii ei oleks saanud nuga kasutada, seda oleks olnud laos hoiul. X. X ei ole vanglast vabanenud, ta jätkab käesoleval ajal oma karistuse kandmist ja vabanemise ajaks tema varaline kahju peaks olema hüvitatud. Seega kohtu arvates vastustaja ei ole X. Xile tekitanud mittevaralist kahju ja X. Xi kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st ja lg 3, kohus tunnistab Tartu Vangla toimingu – X. Xile kuulunud taskunoa „Gerber“ hävitamine – õigusvastaseks ja mõistab välja vastustajalt kaebaja kasuks varalise kahju 1100 (üks tuhat ükssada) kr. Tamara Hristoforova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.