← Eesti

2-06-31777/3

Obsah (8)§ 101§ 82§ 637§ 113§ 94§ 162§ 128§ 127

Tsiviilasi nr.2-06-31777/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.märts 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi aktsiaseltsi hagi hüvitamises osaüh

) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on osutanud kostjale teenust; kostja on teenuse pretensioonideta vastu võtnud. Seega on poolte vahel tekkinud töövõtulepingul põhinev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 635 järgi kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101lg.

1 p. 1, p. 3 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja esitas hagi kohustuse täitmises. Pooltel puudub vaidlus teenuse maksumuses. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 4 610 krooni tasumiseks, mille kostja on menetluse kestel tasunud. Kohtuistungil hageja ei toetanud kohustuse täitmise nõuet. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist 4 610 krooni väljamõistmiseks põhineb seadusel ja tuleb kohtu poolt vastu võtta ning selles osas menetlus lõpetada. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja on kohustuse täitmisel viivitanud; samuti selles, et pooled pole sõlminud viivise määras kokkulepet.

§ 82lg.

7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, kui pole kokkulepitud 3 teisti. Hageja on esitanud tasunõude (arve ). Arve on esitatud kostjale osutatud teenuse eest tasumiseks . Pooled pole kokku leppinud tasu maksmise tähtajas, seega tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Teenus on osutatud (töö on valminud .

§ 637järgi muutus hageja tasunõue seega sissenõutavaks .

Hageja on tasu nõudes (arves) andnud kostjale tasumiseks mõistliku maksetähtaja. Kostja pole neid asjaolusid vastuväidete või tõenditega kummutanud. Eelneva alusel langes kostja kohustuse täitmisel viivitusse 8.maist 2006; viivitus kestis kuni , s.o. 8 kuud (245 päeva). Pooltel puudub vaidlus selles, et viivise määras kokkulepe puudub. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal on õigus seadusjärgsele viivitusintressile.

§ 113lg.

1 järgi peab võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõudmisel tasuma viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav vastava perioodi intressimäär (

§ 94), millele lisandub seitse protsenti aastas.

Vaidlusalusel perioodil oli seadusjärgne viivitusintress - 9,25% aastas (0,0253 % päevas), - 9,75% aastas (0,0267 % päevas) ja sealt edasi 10,5% aastas (0,0288 % päevas). Lähtudes põhikohustuse ulatusest ja seadusjärgse viivitusintressi määrast on hagejal nõudeõigus viivisele kogusummas (1,166 x 54 päeva + 1,231 x 184 päeva + 1,328 x 7 päeva) krooni. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks.

§ 113lg.

8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist võlaõigusseaduse § 162 järgi.

§ 162

järgi võib kohus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni, arvestades seejuures kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et seadusjärgne viivitusintress pole vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja viivise vähendamiseks alust ei ole. Hageja nõuab kahju hüvitamiseks kostjalt 961 krooni. Hageja väidab, et on kandnud kostjalt tasunõude saamiseks kulutusi.

§ 128järgi kuulub muu hulgas hüvitamisele otsene varaline kahju, s.h.

mõistlikud kulutused hüvitise saamiseks ja hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 127

järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja kulutused kostjalt võla sissenõudmiseks on põhjuslikult seotud kostja õigusvastase käitumisega. Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlasuhetes hinnatav õigusvastase käitumisena. Kostja saanuks hageja kulutused ära hoida kohustuse kohase täitmisega. Kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et tasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib hageja pöörduda võla sissenõudmiseks vastavat teenust osutava isiku poole; seega on kahju hüvitamise nõue kooskõlas

§-ga 127 lg. 3. Juhul, kui kostja poleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja inkassoteenusele kulutusi teinud. Hinnates võlgnetava summa ja kantud kulutuste suhet leiab kohus, et kulutused on mõistlikud. Kahju hüvitamise nõudes ei oma tähendust hageja juhatuse liikme seotus inkassoteenust osutava ettevõtjaga. 4 Eelneva alusel leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 750 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest osaühingu menetluses osalemise eest 3 776 krooni. Kostja on tasunud kaja esitamisel arve maksekorraldusega Kostja on tasunud advokaadibüroole alusel hagiavalduse koostamise ja kautsjoni 200 krooni. õigusabi eest 10 125.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud neid kandnud poolte endi kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel nõude osalist põhjendamatust ning hagist loobumist seoses nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg. 5). resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163; 168 lg. 5; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja

§-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 113 lg. 1 ja lg. 8; 162; 127; 128; 635 ja 637 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja osaühingult viiskümmend üheksa) krooni. aktsiaseltsi kasuks 1 259.75 (üks tuhat kakssada Jätta kohtukulud neid kandnud poolte endi kanda. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada osaühingu vastu 4 610 krooni väljamõistmises. menetlus aktsiaseltsi hagis Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.