) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Põhivõlgnevuse osas on kostja hagi omaks võtnud ning võlgnevuse 2 434,06 krooni väljamõistmisele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
-i §-s 94 (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1.jaanuar ja 1.juulit) sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Üldtingimuste p-ga 5.13 loeb kohus tõendatuks, et pooled on leppinud kokku viivise tasumises 0,15% päevas võlgnevuselt. Kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnevus 15.09.2006.a oli 2 434,06 krooni.
lõikest 8 tulenevalt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule. Vastavalt
lõikele 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 2
Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Eesti Vabariigi kohtupraktikast tulenevalt ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (
Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja on leidnud, et viivis ei tohiks olla suurem kui 500 krooni, kuid ei ole tõendanud, et hageja kantud kahju on väiksem, kui viivisega nõutud summa. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist summas 2 303,15, mis on väiksem kui põhinõue, on hageja nõue ka viivise 2 303,15 krooni osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Mai Grauberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.