lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on DAära kuulanud.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. DA on sündinud ja on seega hetkel 3-aastane. Lähtudes DA vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. DA määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et DA tuleb vanema õigused ära võtta, sest ta on ohtlik oma lapsele ja tema emale. Teda on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude, . DA on avaldaja suhtes tarvitanud korduvalt vägivalda ja ähvardanud teda tappa vangistusest vabanemisel. DA viibib käesoleval ajal pikaajaliselt vangistuses, mistõttu ta ei saa mõistetavalt osaleda lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seetõttu on lapse esindaja arvates vaieldav vanemaõiguste äravõtmine PKS § 54 lg 1 p 1 alusel. Avaldaja ei ole avalduses tuginenud asjaolule, et DA ei osale kasvatamisel ja hoolitsemisel seetõttu, et ta tarvitab narkootilisi aineid. Kuna aga laste heaolu kaitsega seotud vaidlused on kantud avalikust huvist, siis leiab DA esindaja, et käesolevas vaidluses on lubatud ja põhjendatud tuua lapse esindaja poolt välja asjaolusid, millele hagis ei ole tuginetud, kuid mis on esindaja poolt välja selgitatud ja mis omavad lahendi tegemisel suurt tähtsust. DA esindaja vestluses avaldajaga selgus, et DA tarvitas nende kooselu algas pärast DA eelmisest vangistusest vabanemist ajal pidevalt narkootilisi aineid. Avaldaja ei täheldanud narkootiliste ainete tarvitamist kohe, vaid sai sellest aru siis, kui leidis DA taskust välja kukkunud ärakeeratud varrega tumedakstõmbunud lusika ja süstla. Endise politseitöötajana pöördus ta oma tuttavate poole politseis ja palus neil uurida, mis süstlas on. Analüüsi tulemusel selgus, et tegemist oli amfetamiiniga. Hiljem leidis avaldaja korduvalt DA juurest väikesi kilekotikesi pulbrilise aine jääkidega. DA esindajaga vestlusel selgitas avaldaja vanem poeg, O-KA, et teadis narkootiliste ainete tarvitamisest, sest oli näinud DA juures ärakeeratud varrega lusikat ja süstalt. O –K A eletas, et siis, kui ema ja DA hakkasid koos elama pärast viimase vangistusest vabanemist, oli DA heas füüsilises vormis ja treenitud, väikese venna sünni ajal oli aga juba kõhn, mustade silmaaukudega ja kogu aeg väga närviline. DA esindaja on seisukohal, et DA poolt narkootiliste ainete tarvitamine ja sõltuvus nendest on alati selliseks takistuseks, mis ei võimalda vajalikul määral lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. DA esindaja nõustub ka avaldaja seisukohaga, et DA ei saa omada vanema õigusi seetõttu, et ta avaldab lapsele kahjulikku mõju. DA on vägivaldne isik. Tema suhtes on mitu jõustunud kohtuotsust ja ka käesoleval ajal kannab ta karistust lähedase pereliikme 3 eest. viimases kriminaalasjas oli DA vanusest. kes oli teda kasvatanud alates tema 8 aasta Avaldaja väitel muutus DA tema vastu vägivaldseks alates sellest, kui avaldajale sai teatavaks, et DA on tapmise eest vangis olnud. DA soovitas avaldajal ennast tema asjadest „eemal hoida, kui ta endale probleeme ei taha”. Sellest alates muutus nii füüsiline kui psüühiline vägivald avaldaja suhtes süstemaatiliseks. DA peksis avaldajat korduvalt ka avaldaja raseduse ajal. Kui avaldaja tuli vastsündinuga haiglast koju, oli DA jälle narkootiliste ainete mõju all ja vägivaldne. Avaldaja pages koos 14 päeva vanuse lapsega varjupaika, vanem poeg oli sugulaste juures Alates sellest ajast on avaldaja ennast DA eest peitnud. Ajal, mil avaldaja oli , ähvardas DA avaldajat korduvalt telefoni teel, lubades teda tappa ja lapse ära võtta. Seepärast oli avaldaja ka politsei kaitse all, kes patrullis varjupaiga ümbruses. Pärast DA vahistamist jätkasid ähvardavate kõnede tegemist nii esialgu vangistuses olev DA kui ka hiljem tema uus elukaaslane NT, kes lubas samuti lapse ära võtta. T ähvardused lõppesid alles siis, kui avaldajale sai teatavaks T tingimisi karistatus narkootiliste ainetega ja prostitutsiooni vahendamisega seotud kuritegude eest ja ta lubas viimase vastu esitada politseisse avalduse ähvardamise eest. DA poolt avaldaja suhtes vägivalla tarvitamist kinnitasid vestluses DA esindajaga nii sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetalituse peaspetsialist K K kui vanemspetsialist A S Just viimane on vahetult tegelenud avaldajaga, aidanud varjupaiga leidmisel ja elu korraldamisel. Avaldaja kannatamist DA vägivalla all ja oma hirmu nii ema, enda kui väikevenna pärast DA ees kinnitas vestlusel ka O-KA. DA esindaja on seisukohal, et DAon oma tegeliku käitumisega (lähedase pereliikme tapmine, füüsiline ja psüühiline vägivald raseda abikaasa suhtes, ähvardused vangistusest vabanemisel lapse ema tappa) tõendanud, et avaldab kahjulikku mõju lapsele. Lapse huvidele ei vasta elamine teadmises ja hirmus, et isa oma vanemaõiguste kasutamisel võib aega valimata lapse koju saabuda ja temaga suhtlemiseks nõudmisi esitada. Kostja, kes ise ei ole aktsepteerinud ühiskonna väärtushinnanguid, s.h. ennekõike austust elu ees, ei suuda tagada lapse vaimset ja füüsilist heaolu, ja avaldab sellega lapsele kahjulikku mõju. DA sõltuvus narkootilistest ainetest ei võimaldaks tal lapse kasvatamisega seotud kohustusi täita ka siis, kui DA muud isikuomadused ja käitumine vastaksid ühiskonna ootustele. DA esindaja toetab avaldaja avaldust ja palub kohtul see rahuldada. Eestkosteasutuse TL (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esitatud arvamusest nähtub, et TL seisukoha kohaselt ei kahjusta vanema õiguste ära võtmine DA tema alaealise poja suhtes lapse huve mitmete asjaolude tõttu. Avaldaja on sotsiaalosakonna vaateväljas alates . Arvele võtmise ajal vajas ta materiaalset abi, aasta hiljem koos laste O-KAa ja DA varjupaiga teenust, kuna Disa oli vägivaldne O –K ja avaldaja suhtes. Ema sõnu kinnitas ka Oleg-Kristofer, kes rääkis võõrasisa vägivallatsemisest tema suhtes. Avaldaja viibis koos lastega TL ema ja lapse varjupaigas. Abikaasa on tema sõnul korduvalt helistanud ja teda vägivallaga ähvardanud. Avaldaja sõnul tarvitas tema abikaasa nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda (sõim, peksmine) nii tema kui ka mõlema lapse suhtes. Avaldaja sõnade kohaselt tarvitas DA ka narkootilisi aineid. Laste kasvatamisel ei toetanud abikaasa oma naist, mingisugustki materiaalset abi ei andnud. Avaldaja pidi laste kasvatamisega üksinda hakkama saama. Lapse kasvatamisel oli emale toeks vanem poeg O-K, kes vajadusel hoidis venda ning käis jalutamas. 4 TL ning kohtuotsustest nähtub, et DA on korduvalt kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest. Avaldaja seletusega (t lk 4-7), Tallinna Linnakohtu otsustega (t lk 12-13,15-16), ja MLV sotsiaalhoolekande osakonna (t lk 40) esitatud arvamusega on leidnud kinnitust, et DA ei ole täitnud ega saa täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning avaldab lapsele kahjulikku mõju. DA ei vaidle avaldusele vastu. Ta on tunnistanud narkootiliste ainete kasutamist, on korduvalt karistatud esimese astme kuritegude eest ning võib olla oma lapsele ja lapse emale ohtlik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. DA tuleb võtta ära vanema õigused DA suhtes.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viivi Villemson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.