) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse üleval pidada oma alaealist last. Kostja ei anna hagejale vabatahtlikult piisavalt vahendeid alaealise lapse ülalpidamiseks, toetab last vaid osaliselt. Seega ei täida kostja oma seadusest tulenevat kohustust poja eest hoolt kanda ning on jätnud lapse kasvatamise kui ka lapse vajadustest tulenevate väljaminekute katmise hageja ja tema vanemate kanda. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule 1500,00 krooni, hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele 500,00 krooni, eluasemekuludele 200,00 krooni, riietele ja jalanõudele 500,00 krooni, lasteaiamaksule 800,00 krooni ja huvialadele 500,00 krooni. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus. Hageja igakuisteks sissetulekuteks on peretoetus 300,00 krooni ja töötasu 3500,00 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 2000,00 krooni kuus elatisehagi kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või seaduses ettenähtud korras elatise suuruse muutmiseni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja on poja eest hoolitsenud võimete piirides. Alates on kostjal ülal pidada ka teine poeg MM Kostja ei käi tööl ning tema ainus sissetulek on töövõimetuspension 2283,00 krooni kuus. Vastavalt
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on maksnud reeglina 1000,00 krooni kuus elatist, millest oluliselt rohkem igakuist elatisraha ei ole kostja suuteline maksma. Kostja on vastavalt võimalustele maksnud elatisraha isegi 2000,00 krooni kuus. Kostja on veetnud pojaga aega koos ning ostnud pojale vajalikke tarbeesemeid. Seega vastavalt
lg 1 on kostja täitnud elatise maksmise kohustust.
lg 6 p 1 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. Kostja on esitanud sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et ta on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on 2283,00 krooni kuus. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei ole täitnud
lg 1 ülalpidamiskohustust, siis palub kostja välja mõista mitte üle 1000,00 krooni kuus elatist alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjal ei ole võimalik üle 1000,00 krooni igakuist elatist maksta, kuna tal on teine alaealine poeg üleval pidada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asja sisulise arutamise käigus on leidnud kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga sünnitunnistusega - tõendamist, et sündinud HM on sündinud ML ja RM`i pojana.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtule esitatud pangaväljavõtte kohaselt on kostja maksnud poja ülalpidamiseks elatist ………… krooni. Kostja maksis lapsele viimati elatist , seega on kostja jätnud oma ülalpidamiskohustuse lapse ees täitmata üle poole aasta. Ning ka varasema maksed ei ole olnud igakuised. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei täida regulaarselt ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes. Sotsiaalministeerium on tellinud
järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid võib ilmneda, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lõige 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kooskõlas
lg 6 võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostjal on sündinud teine laps MM. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on RM arvel töövõimetuspensionärina ja tema pensioni suurus on alates 2283,00 krooni kuus. Hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu 3500,00 krooni, millele lisandub igakuine peretoetus 300,00 krooni kuus. Seega on kohus seisukohal, et kohaldamisele kuulub
lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb vähendada
lõikes 4 sätestatud elatise suurust, kuna kostja on töövõimetu ja teine laps võib jääda vähem kindlustatuks. Arvestades lapse vajadusi, kostja varalist seisundit töövõimetuna ja asjaolu, et kostjal on teine laps, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapsele 1000,00 krooni kuus. Elatis tuleb kostjalt välja mõista alates elatisehagi kohtusse esitamisest, kuna kostja täitis ülalpidamiskohustust viimati
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.