lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mis on kohustuse täitmise tähtpäevana kindlaks määratud.
kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mitte nõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal kohustise rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustise täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. Poolte vahelise 16.11.1999.a. riigimaa ostu-müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on kostja jätnud hagejale tähtajaks maksmata 02.02.2007.a. seisuga väljaostuvõla summas 54 000 krooni ja intressid summas 2 700 krooni. Kuna kostja ei ole oma rahalisis kohustisi nõuetekohaselt täitnud nõuab hageja kostjalt viivist väljaostuvõla õigeaegselt tasumata jätmise eest summas 12 960 krooni, millele iga päev lisandub täiendavalt 27 krooni. Kuivõrd kostja ei vaidle kohtule esitatud avalduses hageja nõudele vastu, siis kuuluvad kostjalt hageja kasuks eelnimetatud summad väljamõistmisele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.