) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et eelmenetluse kestel on asjas esitatud piisavalt tõendeid, mistõttu ei pea kohus vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil.
lg 1 p 1 kohaselt võib Eesti kohus tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis.
lg 2 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise avalduses, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Avalduse kohaselt jäi Jaan Põder teadmata kadunuks sõja ajal 1944. aastal, mistõttu loeb kohus JP surmaajaks .
lg 1 kohaselt avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud kohtuteated, milles kutsutakse üles JP ja kõiki teisi isikuid kahe kuu jooksul esitama kohtule andmed JPelusoleku kohta. Vastavaid andmeid kohtule esitatud ei ole.
lg 4 kohaselt teeb kohus eelmenetluses kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Siseministrilt seisukoha saamiseks teatab kohus talle menetluse algatamisest, välja arvatud, kui menetlus on algatatud ministri avalduse alusel. Menetlus on algatatud
lg-s 1 sätestatud isiku, kellel on õiguslik huvi teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks, avalduse alusel. Perekonnaseisuameti väljavõttest (t lk 12) nähtub, et JP sündis vallas Eestis. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et JP oli Eesti Vabariigi kodanik. Perekonnaseisuameti väljavõttes JP surma registreeritud ei ole. JP on jäänud sõjaajal teadmata kadunuks. Avaldaja on esitanud avalduses asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Siseministeeriumi andmetel (t lk 19) puuduvad andmed JP surma registreerimise kohta Eestis. Võttes arvesse kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid, leidis kohus, et avaldus on põhjendatud. JP jäi teadmata kadunuks . Kohtule ei ole teada andmeid JP elusoleku kohta. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja JP surnuks tunnistada. Tema eeldatav surmaaeg on .
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.