2-06-24360/6

2-06-24360 KOHTUMÄÄRUS Ärakiri

1. märtsist 2007 a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.
2. 2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-24360 Tsiviilasi JPe avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks. NMist Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine avalikul kohtuistungil. Menetlusosalised ja nende Avaldaja JP ning tema lepinguline esindaja RK; esindajad Hagita asja läbivaatamise aeg
4. 2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada JPe avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks NMist. Lugeda tuvastatuks, et JP Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul kohtumääruse kätte toimetamisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja taotlus kohtule. Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja kohtul tuvastada avaldaja põlvnemine tema bioloogolisest isast NMist. NM ja AP edaspidi avaldaja ema, kooselust sündis . JP (avaldaja). Avaldaja ema ja isa NM ei olnud avaldaja sünni hetkel abielus ning kuna perekonnaseisuametisse ei saabunud avaldaja vanemate poolt avaldaja sünni kohta ühist avaldust, siis kanti avaldaja sünniakti isa perekonnanimeks tema ema perekonnanimi „P “. Avaldaja vanemate kooselu algas ning kestis kuni mil elati ühise perena aadressil koos avaldaja ema vanema tütre AP. Vanemate kooselu lõppes 1986.a. avaldaja isa NMi 1 alkoholiprobleemide tõttu. Avaldaja ema lahkus elama uude elukohta koos mõlema lapsega ning avaldaja oli siis vaid 1 aastane. Seetõttu ei osutunud hiljem võimalikuks ka avaldaja vanemate ühise avalduse alusel isa kande tegemine avaldaja sünniaktis. Avaldaja soovib oma põlvnemist NMist tõendada kohtule oma ema AP, avaldaja õe A P , NMi ema MM ning teiste tunnistajate ütlustega. NM suri ning avaldajale teadaolevalt NMi pärimisasjas pärimistoimikut avatud ei ole. Samuti on avaldaja teadlik, et NMil teisi lähedasi elusolevaid sugulasi peale avaldaja ja NMi ema MM ei ole. Avaldajale taeadaolevalt jäi . surnud NMist järele pärandavarana korteriomand ning avaldaja soovib pärida NMi pärandavara tema seadusjärgse pärijana. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja jäi kohtuistungil oma avalduse juurde ja palus kohtul avaldus rahuldada. Avaldaja seletuse kohaselt elasid tema ema AP ja NM ühise perena . Kohtuistungil osalenud tunnistaja AP avaldaja emana kinnitas oma ütlustes kohtule, et elas koos NM iga . ning nende kooselust sündis tütar J s.t. avaldaja. Perekonad elas NMi korteris . Tunnistaja A P e ütluste kohaselt käisid nad koos NMiga lapse sündi registreerimas, kuid sünniakti mingil põhjusel jäi NM lapse isana kandmata. Nad soovisid küll NMiga abielluda, kuid peagi läksid nad siiski lahku ning AP läks lastega elama mujale. Tunnistaja kinnitas oma ütlustes kohtule, et JP on tema APe ja NMi tütar. AP selgitas kohtule, et NMil olid alkoholiprobleemid ning seetõttu oli temaga kooselu jätkamine võimatu. AP on aastaid suhelnud NMi ema MM, avaldaja vanaemaga. Nad on olnud kirjavahetuses ja teda Venemaal ka külastanud. Tunnistaja AP avaldaja vanema õena kinnitas oma ütlustes kohtule asjaolu, et tema ema AP ja N M elasid koos ühise perena. tunnistaja AP kinnitas kohtule, et tlk. 5 oleval fotol on tema AP, avaldaja JP ning Jelena isa NM. Tunnistaja OA oma ütlustes kohtule kinnitas samuti asjaolu, et NM ning AP elasid koos ühise perena ning nende kooselust sündis tütar J. AP ning NM elasid koos juba enne lapse sündi. Tunnistaja ZF ütluste kohaselt kohtule pöördus NM isiklikult tema poole palvega aidata sünnitusmajast ära tuua AP koos vastsündinud tütrega ning nad läksidki tunnistaja autoga last koos tema emaga sünnitusmajast koju tooma. Tunnistaja F teadis, et AP ja NM elasid koos Tunnistaja F oma ütluste kohaselt peale NMit enam ei külastanud, kuna viimane liigtarbis alkoholi. Tunnistaja OK ütluste kohaselt töötas ta koos APe ja NMiga ning tunnistaja käis neil sageli ka külas NMi elukohas nii enne kui peale nende tütre sündi. NM elas tunnistaja ütluste kohaselt . Kohus leiab, et JPe avaldus tuleb rahuldada, kuna asjas leidis veenvat tõendamist asjaolu, et AP ja NM elasid koos ühise perena ning sellest kooselust sündis neil tütar J , seega selliseid asjaolusid, mis välistaksid kohtul võimaluse avaldus rahuldada, asja menetlemise käigus ilmnenud ei ole. Perekonnaseaduse § 42 lg. 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg, 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võiimaldavad meest lapse isaks pidada. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Avaldaja kantud kohtukulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik 2