KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1715 (endine number 2/228-423/05) Tsiviilasi LŠ`i hagi AS-i AS-i, AS-i ja AS (likvideerimisel) vastu õiguvastase au teotamisega tekitatud kahju summas 800 000 krooni solidaarselt väljamõistmiseks. hageja LŠ hageja lepinguline esindaja JB kostja AS (likvideerimisel) kostja, AS (likvideerimisel) lepinguline esindaja S T kostja AS kostja AS-i esindaja vandeadvokaat TL kostja Aktsiaselts kostja, Aktsiaseltsi esindaja advokaat IL kostja AS kostja, AS-i esindaja advokaat RV Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.2006.a Istungil osalenud isikud hageja LŠ hageja lepinguline esindaja JB kostja AS (likvideerimisel) lepinguline esindaja S T kostja AS esindaja vandeadvokaat TL kostja AS esindaja vandeadvokaat KE kostja AS esindaja advokaat RV RESOLUTSIOON Jätta LŠ`i hagi AS-i , AS-i, AS-i ja AS (likvideerimisel) vastu õiguvastase au teotamisega tekitatud kahju summas 800 000 (kaheksasada tuhat) krooni solidaarselt väljamõistmiseks rahuldamata. Kohtukulude jaotus Hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Välja mõista LŠ`ilt kostjate AS-i , Aktsiaseltsi, AS-i kasuks õigusabikulud a` 5 000 (viis tuhat) krooni, kokku 15 000 (viisteist tuhat) krooni. Välja mõista menetluskuluna postikulu 345,60 krooni (kolmsada nelikümmend viis krooni ja 60 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-1715, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud LŠ nimetati Tallinna Linna ja tema ülesannete hulka kuulus muuhulgas loodud kureerimine. Amet tegeles kuritegevuse ning narkomaania ja AIDS-i ennetamise, samuti linna ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamise ja teostamise probleemidega. Tallinna Linnavolikogu otsusega vabastati LŠ linnavalituse liikme kohustustest ja ametikohalt tema enda soovil tulenevalt avaldusest (ametniku algatusel). esitas hageja LŠ hagi kostjate OÜ , AS-i, AS-i ja AS-i 800 000 krooni solidaarselt väljamõistmiseks. vastu moraalse kahju summas Hageja on menetluse kestel korduvalt hagi täpsustanud, mistõttu esitas ta tervikliku hagiavalduse teksti (tlk. 275-284). Menetluse käigus asendati hageja taotlusel kostja OÜ artiklite avaldamise ajal ajalehe väljaandja.. AS-ga (likvideerimisel), kes oli Hagi põhjenduste kohaselt teostasid nimetatud kostjad üheaegselt ja kooskõlastatult kostjate väljaantavates ajalehtedes ja kampaaniat Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniameti tegevuse ja isiklikult tema vastu, mille käigus avaldati tõele mittevastavat informatsiooni ameti tegevuse kohta ning hageja au ja väärikust riivavaid andmeid ja hinnanguid. esitatud hagiavalduse täpsustuses muutis hageja osaliselt hagi alust, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista 271 400 krooni varalist kahju ja 528 600 krooni mittevaralise kahju katteks ( tlk. 248-251). Varaline kahju seisnes hageja väidete ja arvestuste kohaselt selles, et nimetatud kampaania tõttu oli ta sunnitaud esitama avalduse ametikohalt lahkumiseks. Tema töö pidi kestma s.o. veel 11 kuud. Tema ametipalk oli 25 000 krooni, seega 11 kuu saamata tulu (palk) on 275 000 krooni. Sellest lahutades töötutoetuse, mis ta sai pärast ametikoha kaotamist 9 kuud 400 krooni kuus, siis on tema saamata jäänud tulu suuruseks 271 400 krooni (275 000 krooni miinus 3 600 krooni). Hagi õigusliku alusena tugineb hageja Põhiseaduse §-le 25 ja kuni 01.07.2002 kehtinud TsK §-le 448 lg.
- Ülejäänud hagisumma 528 600 krooni moodustab tema moraalse kahju. 2 Konkreetselt osundab hageja järgmistele artiklitele: Ajalehes . Ajalehes sama kuupäevaga toimetuse artikkel elektroonilises versioonis sama LŠi alluvate tööd uurib Hageja väidab, et nimetatud artiklites levitati tõele mittevastavat informatsiooni ja anti tema suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Artiklites väideti alusetult, et Turvalisus- ja Integratsiooniamet eraldas raha ebaseaduslikult, amet raiskas kuni 5 miljonit krooni maksumaksja raha, eraldas seda mittesihipäraselt ja hagejaga ühes parteis olnud poliitikutele ning hageja sõpradele. Ameti tegevust konkreetsete projektide rahastamisel hinnati afääri ja korruptsioonina ning temast loodi ettekujutus kui kõige selle organiseerijana. Selline kostjate üheaegne ja kontsentreeritud ajakirjanduslik rünnak tõi kaasa revisjoni. Selle akti ebaõiged järeldused raha mittesihipärasest ja alusetust eraldamisest, samuti temale esitatud alusetu kriminaalsüüdistus, leidsid hiljem ümberlükkamist kohtuotsustega. Korrektse ametnikuna oli ta sunnitud esitama lahkumisavalduse. Järgnevalt ei leidnud ta pikka aega tööl, tema hea nimi oli rikutud, tema ajakirjaniku ja poliitiku karjäär lõppes alatiseks, ta ei leia enam erialast tööd, tema hea nime määrimise tõttu ahenes tema suhtluskond ja ta on talunud kaaskodanike halvustavaid märkusi ja kommentaare. Kostjate vastuväited Kostja vaidlevad hagile vastu. Kostjate vastuväited hagile on suuresti kattuvad ja on sarnased. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hagis märgitud artiklites avaldatud hageja au teotavaid andmeid ja artiklite avaldamine oli õiguspärane. Artiklites kritiseeritakse Tallinna Turvalisuseja Integratsiooniameti poolt raha eraldamist konkreetsetele projektidele ja avaldatakse kahtlusi ning kriitikat raha eraldamise otstarbekuse, õiguspärasuse ja poliitiliselt motiveeritusest, kuid need kahtlused ja kriitika tugineb reaalselt olemasolevatele andmetele. Ajakirjanduse ülesanne on avalikkuse teavitamine ja see on kooskõlas sõnavabadusega ning nende avaldamine oli õiguspärane. Hageja samastab ebaõigesti ameti tegevuse kriitika iseenda kriitikaga. Hageja oli avaliku elu tegelane, kes peab taluma kriitikat olulisel määral rohkem, kui tavakodanik. Artiklites avaldatud kriitika ameti suhtes rajanes konkreetsetele andmetele, mis leidsid kinnitust revisjonikomisjoni akti järeldustes. Asjaolu, et hageja suhtes algatati kriminaalsüüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ja ta õigeks mõisteti, ei tähenda, et revisjonikomisjoni akti järeldused oleksid olnud ebaõiged. Hageja ei ole tõendanud, et artiklite avaldamisega tekitati talle moraalset kahju ja tema ametist vabastamine toimus tema enda algatusel. Varalise kahju nõue on aegunud. Solidaarvastutuse kohaldamiseks ei ole alust, sest kostjad ei avaldanud artikleid ühiselt. AS , AS ja AS toovad täiendava vastuväitena esile asjaolu, et hageja ei ole esitanud nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ka käesoleva hagi esitas ca 3 aastat pärast väidetavat au teotamist. AS märgib, et hageja ei ole piiritlenud konkreetseid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ehk siis tema nõue ei ole selge. 3 AS rõhutab, et moraalse kahju rahaline hüvitamine on õigustatud üksnes siis, kui isiklike õiguste rikkumist ei ole võimalik teisiti heastada, ning kostja tegevuse ja hageja ametist vabastamise vahel puudub põhjuslik seos. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja märgitud artiklite avaldamise ajal reguleerisid moraalse kahju hüvitamise küsimust Põhiseaduse § 25, mille kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuni 30.06.2002.a. kehtinud Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (TsÜS) § 23 ja 172 ning Tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 kahju tekitamise üldalusena ja isiklike õiguste kaitse alusena ning solidaarselt vastutust kahju ühiselt tekitamise korral TsK §
- TsÜS § 23 lg. 1 sätestatu kohaselt isikul on õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tegelikkusele mittevastavaid andmeid on levitatud massiteabevahendis, tuleb need ümber lükata samas massiteabevahendis. TsK § 448 lg. 1 sätestas kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalusena, et kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. TsK § 459 kohaselt mitme isiku poolt ühiselt tekitatud kahju eest vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Kuivõrd hageja väidete kohaselt tema moraalne kahju ehk hingeline valu ja kannatused kestsid pikemat aega ehk kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. jätkusid ka pärast 01.07.2002.a., millal hakkas kehtima võlaõigusseadus (VÕS) , siis on kohtuotsuse tegemisel arvestatavad ka VÕS-i sätted lepinguvälise kahju tekitamisest tuleneva regulatsiooni alal. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega varalise kahju väljamõistmise nõude aegumise kohta. Hageja poolt esitatud avaldust hindab kohus hagi aluse muutmisena, sest nõue -800 000 krooni kahju hüvitamine - esitas hageja , kusjuures ta esialgses hagiavalduse tugines väitele, et kostjate artiklid põhjustasid tema poole teenistusest lahkumise avalduse esitamise, mis toimus linnavolikogu otsusega. Seega pöördus ta kohtusse enne kolme aasa möödumist pärast teenistusest vabastamist. Kohus leiab ka, et põhimõtteliselt on võimalik solidaarvastustuse kohaldamine, kui mitu isikut tekitavad kannatanule kahju ühiselt. Seega sätestas TsK § 459 ja praeguse VÕS §
- Kas kahju on ühiselt tekitatud, e tuleb otsustada konkreetsete asjaolude pinnalt. Kohus leiab, et varalise kahju väljamõistmiseks puudub alus. Hageja esitas ise teenistusest lahkumise avalduse (tlk. 156) ja linnavolikogu otsust , ametist vabastamiseks ei ole hageja vaidlustanud (tlk. 80). Poliitik ja avaliku elu tegelane peab taluma kriitikat ja kui hageja allus ajakirjanduse ning poliitikute survele ametist tagasi astuda, siis on see tema vaba valik. Lisaks sellele ei saanud hageja eeldada, et ta püsib aselinnapea ametikohal ja saab aselinnapea palka kuni järgmist valimisteni. Tallinna linnavolikogus on teatavasti tavaks valimistevahelisel ajal uusi koalitsioone moodustada, mis toob reeglina kaasa linnavalitsuse koosseisu muutumise. Antud juhul koalitsioon muutus veel samal aastal. Hageja nõude moraalse kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks järab kohus rahuldamata.. 4 Õigusteoreetiliselt on moraalne (praeguse õigusterminoloogia järgi mittevaraline) kahju isiku individuaalsust, terviklikkust ja puutumatust sätestavate absoluutse iseloomuga õiguste (isikuõiguste) rikkumisega tekitatud olulised tagajärjed, mis avaldavad negatiivset mõju isiku suhtumisele iseendasse, teda ümbritsevasse ja teiste isikute suhtumisele temasse. Moraalse kahjuna mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (vt. VÕS § 128 lg.5). Selleks, et otsustada moraalse kahju eest rahalise hüvituse ehk kompensatsiooni väljamõistmine, tuleb esmalt tuvastada, kas toimus ja milles seisnes isikuõiguste rikkumine, kas see oli õigusvastane ja kas see tõi isikule kaasa olulise negatiivse tagajärje. Hagi rajaneb väidetel, et kostjate avaldatud ja hagis nimetatud artiklites avaldati ebaõigeid ja hageja au teotavaid andmeid, ebaõigete andmete avaldamine tõi kaasa hageja kureeritud Tallinna Linnavalitsuse Turvalisus- ja Integratsiooniameti tegevuse sisejuurdluse ja revideerimise ning hageja sunnitud teenistusest lahkumise, alusetuks osutunud kriminaalsüüdistuse, töökoha ja ühiskonna lugupidamise kaotuse, hageja poliitikuna tegutsemise ja erialase töö saamise võimaluse kadumise. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, mille kohaselt ei ole mainitud artiklites avaldatud ebaõigeid ja hageja au teotavaid andmeid ega rikutud olulisel määral tema eraelu puutumatust ning et neid artikleid avaldades käitus kostja õiguspäraselt. Vaidlusalustes artiklites avaldatakse mitmetele allikatele tuginedes kriitikat ja kahtlusi Turvalisus- ja Integratsiooniameti poolt konkreetsete projektide jaoks raha eraldamise õiguspärasuse, sihipärasuse, põhjendatuse ning poliitiliselt motiveerituse üle; kriitika ja kahtluste avaldamine linnavalitsuse ameti tegevuse üle langeb kokku ajakirjandusvabadusega ja avalikkuse informeerimise vajadusega ja on seega õiguspärane. Õige on see, et hageja oma põhjendustes ei erista faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Hageja leiab ebaõigesti, et artiklites avaldatud andmetega ja kriitikaga teotati tema au, sest tema oli abilinnapeana ametit kureeriv ja selle komisjonide eesistuja, seega käisid kriitika ja kahtlustused ning hinnangud otseselt tema kohta ning artiklite tagajärjel kujunes avalikkusel temast negatiivne arvamus. Selline lähenemine on ebaõige ega ole moraalse kahju kindlakstegemise ja hüvitamise otsustamise seisukohalt aktsepteeritav. Ühelt poolt, isikuõigused kui absoluutse iseloomuga õigused on lahutamatult seotud konkreetse isikuga, on üleantamatud ja ülekantamatud ning seadus pakub kaitset konkreetse isiku kohta au teotavate andmete õigustamatu avaldamise vastu. Teiselt poolt, hageja oli avaliku elu tegelane, kes peab arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes ehk siis taluma kriitikat olulisel määral rohkem, kui eraisik ja ta peab mõistma, et temale alluva ja tema juhendamisel tegutseva ameti tegevuse suhtes avaldatud kriitikat ja kahtlustusi ei saa käsitada õigustamatu ajakirjandusliku rünnakuna tema isiku vastu. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib tuua kaasa moraalse kahju üksnes siis, kui tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsioon on hinnatav kui tema au ja head nime eriti teotav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr. 3-2-1-61-98, 07.05.1998). Hagis märgitud artiklitest viimast ei nähtu. Hageja ei ole ka vaatamata korduvatele täpsustustele selgelt esile toonud, millist tema enda kohta käivat faktiväidet peab ta enda au ja head nime eriti teotavaks, ega ole nõudnud ja ei nõua ka käesolevas hagis ebaõigete andmete ümberlükkamist. 5 On õige, et kostjate avaldatud kriitilised artiklid tõid kaasa tegevuse sisejuurdluse ja revideerimise, kuid kostjad ei saa vastutada hageja ametist lahkumise ja temale alusetu kriminaalsüüdistuse esitamisega tekkinud ebamugavuste ja hingeliste üleelamiste eest, sest ametist lahkumist ja kriminaalsüüdistuse esitamist ei saanud ega saa otsustada kostjad. Kriminaalsüüdistusest on hageja kohtu poolt õigeks mõistetud. Eelpooltoodu põhjal teisejärguline, kui iseenesest õige on kostjate vastuväide, et hageja ei ole oma hingelist valu ja kannatusi tõendanud: hageja ei ole esitanud tõendeid, kinnitamaks, et ta on soovinud erialast tööd ja sekkuda poliitilisse tegevusse, kuid talle on mainelanguse tõttu ära öeldud, samuti selle kohta, et tema suhtlusring on ahenenud ja temasse suhtutakse mainelanguse tõttu halvustavalt, ega ka selle kohta, et psüühilised üleelamised on talle toonud kaasa tervishädasid ja seeläbi elukvaliteedi languse. Moraalset kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ei ole võimalik rahas hinnata. Tekitatud moraalse kahju rahalise kompenseerimise põhjendatuse ja suuruse hindamisel tuleb, lähtuvalt kuni 30.06.2002.a. kehtinud TsÜS §-st 272 lg. 4 ja kehtiva VÕS § st 134 lg. 2, arvestada ka kannatanu käitumist rikutud õigust taastamisel ehk siis tekitatud kahju heastamise nõudmisel. Kui kannatanu ei nõua ebaõigete andmete kohest ümberlükkamist, siis kas ei ole usutav tema hingelise valu ja kannatuste olulisus, või siis ta oma tegevusetusega ise suurendab neid ehk siis vähendab kahjutekitanu süüd hingelises valus ja kannatustes ja õigustust nende rahaliseks kompenseerimiseks. Antud juhul esitas hageja moraalse kahju hüvitamise nõude ligi kolm aastat hiljem pärast hagis näidatud artiklite ilmumist, ebaõigete andmete ümberlükkamist ta aga ei taotlegi. Seetõttu nõustub kohus kostjate sellekohaste vastuväidetega ja arvestab täiendava argumendina hagi rahuldamata jätmisel. Eeltoodus alusel kohus leiab, et hagi moraalse kahju rahaliseks kompenseerimiseks tuleb TsÜS § 172 lg. 2, 3 ja 4 alusel jätta rahuldamata, sest hagis näidatud artiklites esitatud andmete avaldamine oli õiguspärane, andmete ümberlükkamist hageja ei ole taotlenud, artiklites esinevad väärtushinnangud hageja kui avaliku elu tegelase kohta ei olnud eriliselt teotavad, väidetavast mainelangusest tingitud kahjulikke järelmite kohta ta ei ole tõendeid esitanud ning otsene põhjuslik seose artiklite avaldamise ja hageja ametist lahkumise ning alusetu kriminaalsüüdistuse vahel puudub. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda. TsMs § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Õigusabikulude arvestused ja taotlused selle rahuldamiseks esitasid AS-i, AS-i ja AS-i esindajad. AS-i (likvideerimisel) esindaja õigusabi kulude taotlust ei esitanud. Kohus peab vajalikeks ja põhjendatud kostjate õigusabikuludeks katteks hagejalt välja mõista kokku 15 000 krooni, seega AS-i, AS-i ja AS-i kasuks 5 000 krooni. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad väljamõistmisele riigituludesse menetlusosalistele menetlusdokumentide kättetoimetamise postikulud summas 345,60 krooni. Taimi Kollom 6 Kohtunik 7