← Eesti

2-05-15234/10

1 2 – 05 – 15234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „30“märtsil 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 15234 Tsiviilasi: T C hagi J T vastu alates 15.juulist 2005.a. alaealise lapse A T ülalpidamiseks 1 345.- krooni elatusraha nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: T C (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: J T (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Alaealine laps (ülalpidamist vajav täisealine): A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „05“märts 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, T C ning kostja, J T; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista J T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates „15“juulist 2005.a. kuni „18“juunini 2011.a. so kuni alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.) täisealiseks saamiseni T C (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Arvata J T poolt Viru Maakohtu 03.mai 2006.a. hagi tagamise määruse täitmiseks T C makstud elatusraha käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna J T kanda. Välja mõista J T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) riigilõiv 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. J T tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. 10220034796011 (Hansapangas konto nr.221023778606). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078583 ning selgitus: „J T, tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 15234, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. J T poolt tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse riigilõivu nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD T C ja J T elasid, vastavalt hagiavaldusele, abielutunnistusele ja abielulahutuse tunnistusele (tl.5-6), registreeritud abielus alates 28.märtsist 1992.a. kuni 30.maini 2002.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.7), alaealine laps: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), kes, Jõhvi Vallavalitsuse poolt välja antud elukohatõendi kohaselt (tl.40), oli hageja, T C, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, J T, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse, A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. 30.mail 2002.a. J T ja T C vahel sõlmitud suulise kokkuleppe kohaselt kohustus J T osalema oma poja kasvatamises ja üleval pidamises. J T kohustus siis maksma alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiseks vabatahtlikult elatusraha 300.- krooni kuus. J T endale võetud kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Alates 2002.a. maist kuni hagiavalduse 3 esitamiseni on J T maksnud vabatahtlikult elatusraha kokku ainult 2 500.krooni. Kusjuures viimane makse J T poolt toimus 2005.a. aprillis, summas 500.- krooni. J T poolt vabatahtlikult makstav elatusraha ei ole piisav alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiseks ja kasvatamiseks. Palus hagi rahuldada ning alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiseks J T välja mõista elatusraha, suurusega 1 345.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „15“juulist 2005.a.. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, J T, kohtule kirjalikult ei vastanud ning oma vastuväiteid hagile ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, T C, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt ja J T välja mõista elatusraha alla praegust Perekonnaseadusega kehtestatud elatusraha alamäära, summas 1 345.- krooni kuus, alates 15.juulist 2005.a. kuni alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas T C, et temal on õigus saada J T elatusraha Perekonnaseadusega kehtestatud alamääras, milleks on käesoleval hetkel 1 800.- krooni kuus, kuid T C seda ei soovinud. T C esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub J T välja mõista elatusraha alla „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruse, summas 1 345.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „15“juulist 2005.a.. Kostja, J T, hagile vastu ei vaielnud ning palus hagi rahuldada T C poolt nõutud ulatuses, summas 1 345.- krooni kuus. Nõustus kohtuistungil kohtukulude kandmisega. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. T C ja J T abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.5). T C ja J T abielulahutuse tunnistuse fotoärakirjaga (tl.6). Alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.7). T C passi fotoärakirjaga (tl.8). T C abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.9), mille kohaselt on T C uuesti abiellunud. Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendiga (tl.10) T C palga kohta. T C poolt esitatud hagi tagamise avaldusega (tl.15-16). Viru Maakohtu 03.mai 2006.a. hagi tagamise määrusega (tl.17). Viru Maakohtu 11.septembri 2006.a. kohtumäärusega (tl.27-29). J T rahvastikuregistri andmete väljatrükiga 4 (tl.36). T C kirjaliku taotlusega täiendavate tõendite esitamise kohta (tl.39). Jõhvi Vallavalitsuse tõendiga T C ja alaealise A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.) elukoha kohta (tl.40). A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.) kulutuste arvestusega (tl.41-42; 48-49), mille kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 4 838.26 krooni kuus. T C poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, J T, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: A T (isikukood: xxx, sünniaeg: 18.juunil 1993.a.), ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, T C, nõudel J T välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna J T ei täida piisavas ulatuses alaealise lapse ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista J T riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.