2-05-445/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. mail 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-05-445 (2/30-1177/05) Kohtuasi AS-i hagi JMi (pankrotis) ja MPi vastu 44 745.60 kroonise nõude tunnustamiseks JMi (pankrotis) pankrotimenetluses Hageja: AS esindaja AK Kostja: JM (pankrotis, ), esindaja pankrotihaldur RP Kostja: MP esindaja JT
2. aprillil 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta hagi rahuldamata
4. Välja mõista AS-ilt kohtukulu postikulu 370.10 (kolmsada seitsekümmend krooni ja 10 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus välja JMi pankroti. esitas hageja nõude tunnustamise avalduse summas 44 745.60 krooni. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu, mistõttu jäi nõue kaitsmata. Pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks on asjaolu, et kostja JM sõlmis OÜ juhatuse liikmena hagejaga töövõtulepingu nr. 9 ajal kui OÜ omakapital oli langenud alla poole osakapitalist, mistõttu OÜ ei olnud suuteline oma kohustusi hageja tasutud ettemaksu ulatuses täitma ja hagejale tekkis tegemata jäetud ehitustöödest kahju 44 745.60 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju suurust, põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja kostja JMi tegevuse vahel ega JMi süü kahju tekkimises. Väidetav kahju tekkis OÜ (pankrotis) majandustegevuse käigus, kuid pankrotimenetluses ei ole tuvastatud juhatuse liikme rasket juhtimisviga, mis seisneks majanduslikult ebaotstarbekas tegutsemises või hoolsuskohustuse rikkumises. JMi (pankrotis) vastuväidete kohaselt teostas OÜ töid ettemaksu ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõudele vaidlesid vastu kostjad. Enne
5. juulit
6. a kehtinud ÄS § 187 lg 2 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. Seadusest tuleneb, et äriühingu võlausaldajal on isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja kui tellija ja OÜ kui töövõtja sõlmitud töövõtulepingu nr. 9 kohaselt kohustus töövõtja teostama Keilas Paldiski mnt. 21 II korrusel asuvate AS bürooruumide rekonstrueerimistöid 154 800 krooni eest, millele lisandus käibemaks ja hageja tasus tööde teostamiseks ettemaksu 61 920 krooni, millele lisandus käibemaks.
7. detsembril 2001 teatas OÜ juhataja JM, et soovib lepingu ühepoolselt lõpetada likviidsusprobleemide tõttu. Enne
8. juulit 2002 kehtinud TsK § 366 sätestas, et tellija on kohustatud tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama. Kui ta ei teatanud viivitamatult tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Hageja kirjast töövõtjale nähtub, et hageja arvates ei kata teostatud tööde maht ettemaksu ning, et lepingu lõpetamiseks on vaja jõuda kokkuleppele teostatud tööde mahu hindamises ja viivitusest tingitud kahjudes. Kirjast järeldub, et ei olnud hageja kindlaks teinud lepingust kõrvalekaldumise ulatust. kirjast töövõtjale nähtub, et hageja on hinnanud OÜ töö maksumuseks 24 000 krooni ja palub tagastada ettemaksust 37 920 krooni, millele lisandub käibemaks. Kirjast ei nähtu aga konkreetselt, millises mahus ja milliste hindade alusel on hageja OÜ tehtud töid hinnanud. Hagiavalduse kohaselt oli OÜ pankrotimenetlus raugemisega lõpetatud, seega oli hageja viimase kirja koostanud hilinemisega. Kostjad eitavad hagiavaldusele lisatud kirjade kättetoimetamist OÜ-le ning hageja ei ole kirjade kättetoimetamist ja seeläbi TsK §-s 366 sätestatud tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest viivitamatult teatamist tõendanud. Järelikult ei ole hageja tõendanud õigust tugineda puudustele töövõtja töös ega asjaolu, et tellija kahju OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud ettemaksust on 44 745.60 krooni. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hageja ei ole võlausaldajana tõendanud, et tal on ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõue äriühingu vastu (kahju) ja hagi tuleb rahuldamata jätta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagejalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 370.10 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: