Obsah (6)

§ 159§ 637§ 638§ 643§ 644§ 641

2-05-20551 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30. märtsist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2007.a. Ta

§-dest 76 lg. 1 ning 1027 sätteist palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks ettemaksusummana 37 000 krooni ning leppetrahv summas 24 456 krooni ning kohtukulud riigilõivuna ja õigusabikuludena jätta samuiti kostja kanda. toimunud kohtuistungil hageja vähendas nõuet kostja vastu 7 500 krooni võrra ning kogu nõudeks kostja vastu jäi 53 500 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esialgses kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil kohtule antud seletuses hagi ei tunnista ning palub see kohtul jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kostja vastuse kohaselt teostas ta tõepoolest töid objektil asukohaga hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kostja töötas objektil regulaarselt, mille tõenduseks on laoliikumise dokumendid ning millest nähtub asjaolu, et kostja võttis remonttööde tegemiseks vajalikke materjale hageja laost, samuti kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja kandis regulaarselt kostja pangaarvele üle tasu tehtud tööde eest. Ka hageja väide ettemaksu tegemisest on väär, kuna selle maksmises kokku ei ole lepitud. Hageja tasus kostjale 37 000 krooni tasuna tehtud töö eest. Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahv summas 24 456 krooni, samas aga lepingu p.-s 6.2. on tellijal õigus nõuda leppetrahvi mitte üle 10 % lepingu kogumaksumusest. Kostja on arvamusel, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda temalt leppetrahvi, kuna hageja ja kostja suhted lõppesid faktiliselt 2004.a. detsembris. Kostja soovib rõhutada, et hageja pole talle tööde osas varem mingeid pretensioone esitanud ning hageja poolt väidetavalt kostjale saadetud pretensiooni näeb kostja hagi lisana esmakordselt. Vastavalt

§ 159lg.

2 kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta nõuab leppetrahvi. Kostja soovib ära märkida veel, et tööde teostamise tähtajad olid lepingus ebaõigesti fikseeritud ja mõlemad pooled olid sellest teadlikud, sest hageja hakkas kostjat varustama materjalidega märksa hiljem. Kahjuks ei teinud pooled lepingus kirjalikke muudatusi. Samuti ei koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt nii põhivõla kui ka leppetrahvi osas, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Vastavalt

§-le 635 lg. 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama seaduse § 636 lg. 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

§ 637lg.

3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning samas lg. 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb vastu võtta ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

õ 637 lg. 5 kohaselt ei pea telllija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, väljaarvatud juhul kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 643

kohaselt kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644lg.

1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Ainsaks asjaoluks, milles pooltel antud tsiviilasjas vaidlus puudub, on see, et nende vahel on sõlmitud kirjalik töövõtuleping. Tööde tegemise ajaks oli lepingu p.-s 4.

1. kokku lepitud . ning tööde maksumuseks või lepingu hinnaks lepiti kokku 81 520 krooni. Maksete tegemise korrana on lepingu p.-s 6.
2. kokku lepitud selles, et arveldused sooritatakse vastavalt tööde aktidele ning tasumine toimub vastavalt maksegraafikule 10 päeva jooksul peale graafikus esitatud tähtaegu. Hageja on hagi esitamisel kostja vastu olnud kohtu arvates vastuoluline, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Oma hagiavalduses on hageja märkinud sõnaselgelt, et hageja tegi kostjale ettemaksu summas 37 000 krooni ning kostja üldse tööle ei asunud. Kohtuistungil aga ilmnes ka hageja esindaja seletustest asjaolu, et kostja siiski osaliselt täitis lepingut ja selles kokku lepitud tööde mahtu. Hageja esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil tasus hageja kostjale viimase palvel, et see saaks oma töötajatele töö eest maksta., sest osa töötajaid lammutasid müüre ja tegid teisi montaažitöid. Kostja seletuse kohaselt ei pidanud ta ise materjale ostma, kuna ta sai need hageja laost. Kostja oli lepingu järgi kohustatud tegema lepingu lisas nr. 1 märgitud tööd kokkulepitud mahtudes. Kostja seletuse kohaselt toimunud kohtuistungil olid montaažitööd tehtud täielikult, cyproc-plaatide paigaldus oli täidetud lepingu lisas nr. 1 ettenähtud mahust umbes ¼ osana, maalritöid ei tehtud. Kostja seletuse kohaselt esitas ta hagejale tehtud tööde eest arved. Kostja seletuse kohaselt toimus tööde ülandmine hageja esindajale Kolodile suuliselt, akti ei koostatud ning kostja andis Kolodile üle arved, misllised kostjale hageja poolt ka tasuti. Hageja võttis kohtuistungil õigeks asjaolu, et lepingus ei olnud pooled kokku leppinud, kes peab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostama ning samuti asjaolu, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu asjaolu, et hageja poolt tasutud rahasummad kostja kontole olid makstud ettemaksuna. Kostja poolt asjas esitatud OÜ laoliikumistest (vt. tlk, 29 – 31a) perioodil nähtub veenvalt asjaolu, et kostja sai hageja laost erinevaid ehitusmatrjale tööde tegemiseks, sest dokumntidel on vastuvõtjaks märgitud kostja DV. Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil nähtub veenvalt asjaolu, et hageja on kostja arvelduskontole sellel perioodil üle kandnud erinevaid rahasummasid – arve alusel summas 5 000 krooni, . arve / / alusel summas 4 000 krooni, arve / alusel summas 5 000, . arve / / alusel summas 3 000 krooni, /arve / alusel summas 3000 krooni, arve / / alusel summas 1 000 krooni, a. arve alusel summas 3000 krooni, . arve alusel summas 3 000 krooni, arve alusel summas 5 000 krooni, arve alusel summas 3 000 krooni ning kokku on hageja kostjale maksnud 35 000 krooni. Kostja poolt asjas esitatud 3-l saateleht/arvel on märgitud lahtris kaup/teenusena „Ehitusremonditööd“ ning summa. Arvelt ei nähtu, mis liiki töödega oli tegemist ning kas need tööd Tellijale ka üle anti. Arvetelt ei nähtu samuti, et need on hagejale edastatud, samas on hageja kostja arvele maksekorraldused teinud erinevate arvete alusel. Samas aga hageja tellijana on kostjale maksnud erinevate arvete alusel perioodil kokku 35 000 krooni. Kostja seletuse kohaselt kohtule tegi ta lepingujärgseid töid vastavalt lepingu lisale nr. 1 (vt. tlk. 8) alljärgnevates mahtudes – demontaažitöid (põrand, seinad, karkass) maksumusega 15 000 krooni, ¼ osa cyproc-plaatide paigaldamise mahust, s.o. 7 550 : 4=1 887.50 krooni ning muud tööd kogusummas 3 670 krooni ja kokku täitis kostja lepingulisi töid summas 20 557.50 krooni. Hageja on kostjale tasunud kokku 35 000 krooni, seega on hageja tasunud kostjale arveid ettenähtust rohkem summas 14
3. 50 krooni, millise summa tagasinõudmist on hageja õigustatud kostjalt käesolevas hagis ka nõudma. Pooled pole kumbki kohtu arvates järginud vaidlusaluses töövõtu õigussuhtes poolte vahelise lepingu tingimusi ja seaduse nõudeid tööde üleandmise-vastuvütmise korraldamisel ning maksete tegemisel tehtud tööde eest tellija poolt töövõtjale. Poolte-vaheliste suhete korraldamatus lepinguliste kohustuste täitmisel on kohtu arvates tekitanud ka antud õigusvaidluse. Hageja esindaja seisukohavõtt, et ehitustöid teostati ning hagejal tellijana oli raskusi järelevalve teostamisega ehitusobjektil kostja poolt tehtud tööde mahtude täitmise üle, ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuna seaduse nõtte kohaselt oli hageja tööde tellijana kohustatud teatama töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul kohe pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644lg.

3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda. Asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja saatis kostjale pretensiooni dateerituna tähtkirjaga, kuid kostja sai hageja pretensioonist teada alles siis, kui sai hagiavalduse kohtult. Kostja lõpetas tegutsemise tellija objektil lõpus ning hagejale pidi see olema koheselt ka teada, kuna ehitusremonditõid tehti hageja tellimusel kaupluseruumides . Sellistes tingimustes ei saa kohtu arvates hageja poolt kostja teavitamist lepingutingimuste mittevastavusest alles saadetud tähtkirjaga käsitleda hageja poolt mõistliku käitumisena tekkinud olukorras. Samas pole ka kostja vastuväited leppetrahvi kohaldamise osas asjakohased, kuna kohtustungil ilmnes veenvalt asjaolu, et kostja oli teadlik, et ta pole endale töövõtulepinguga võetud kohustusi täitnud täies mahus ning ka sellest, et tema poolt oli hagejale esitatud arveid suuremas summas, kui oli tegelikkuses tema poolt töid tehtud hageja objektil , Poolte-vahelise lepingu p. 6.2. sätte kohaselt, juhul kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud töövõtu vahe- ja lõpptähtaegadest, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,5 % päevas lepingu kogumaksumsest ja lisaks leppetrahvile talle tekkinud kahju hüvitamist, kuid mitte üle 10 % lepingu maksumusest. Kohus leiab, et lepingu p.6.2 sätestatud piirang „mitte üle 10 % lepingu kogumaksumusest“ on käsitletav piiranguna ka leppetrahvi kohaldamisel kui mõistlik õiguskaitse vahend käesoleva juhtumi puhul. Põhivõlgnevus, mille osas hagi kuulub rahuldamisele, on 14 442.50 krooni ning 10 % lepingu kogumaksumusest moodustab 8 152 krooni. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud hagi, milles märgitud asjaolusid pole ta küllaldaselt tõendanud. Hageja pole lepingulistes suhetes tellijana järginud

§ 641

sätestatud nõudeid kontrollida töövõtja poolt tehtud töö vastavust lepingutingimustele ja kokku lepitud tööde mahtudele. Asjas puudub kohtu arvates täisselgus selles, millistel asjaoludel jättis töövõtja täitmata kokku lepitud tööde mahu, kuna kumbki pooltest pole antud asjaolu selgitamist kohtu vajalikuks pidanud. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks 14 442.50 krooni põhivõlga ning 8 152 krooni leppetrahvi ja kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 22 594.50 krooni. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 1 750 seoses hagi rahuldamisega osaliselt välja mõista kostjalt hageja kasuks aluseks võttes varemkehtiud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik