KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-348 N.G kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 09.02.2006 otsuse nr 20061036 tühistamiseks Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 otsus ringkonna- N.G apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2007 Menetlusosalised Kaebaja N.G Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 otsus nr 3-06-348 muutmata ja N. C apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.02.2005 esitas N. G Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 1 p 5 alusel. KMA keeldus 09.02.2006 otsusega nr 20061036 VMS § 12 lg 4 p 5 ja lg 9 p 3 ning VMS § 2, § 142 lg 1 alusel kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuses märgiti ära järgmised asjaolud: N. G sündis xx.xx.xxxx Venemaal, on Vene Föderatsiooni kodanik, enda väitel saabus ta Eestisse 1978 merekooli õppima, töötas ajavahemikul 1985-1990 AS-s T. 04.07.2002 tegi KMA N. Gle ettekirjutuse Eestis viibimise seadustamiseks. Siseministri 01.07.2003 käskkirjaga keelduti N. Gle tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 12 lg 4 punktide 5 ja 8 alusel. Selle käskkirja tunnistas siseminister 23.12.2003 kehtetuks Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadest lähtudes. Siseministri 25.05.2004 käskkirjaga keelduti uuesti N. Gile tähtajalise 3-06-348 elamisloa andmisest. Selle käskkirja peale esitas N. G kaebuse kohtule, millest kohtumenetluse käigus loobus. N. Gi on karistatud kriminaalkorras ning ta viibis kinnipidamiskohas ajavahemikul 21.10.1998 - 20.04.2001 (KrK § 207 lõigete 1 ja 2 ja § 188 järgi määrati karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust); 08.04.2003 väärteomenetluse otsusega karistati teda alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest ja mõisteti karistuseks 600 kr rahatrahvi, mis on tasumata. Seega on N. G pannud toime valitsemiskorra ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegusid, mis on suunatud riigile oluliste õigushüvede vastu. Kuna N. G on rikkunud oma tegudega riigile üliolulisi väärtusi, siis ei ole elamisloa andmine edaspidiseks riigis viibimiseks põhjendatud. Tõendatud ei ole N. Gi ja tema väidetud elukaaslase I. M vahelise majandusliku sideme ja psühholoogilise sõltuvuse olemasolu ning elamisloa andmisest keeldumine ei riku N. Gi perekonnaelu. N. G ja I. M ei ilmunud KMA-se vestlusele ning I. M ei soovinud teha koostööd ka kodukülastuse ajal. Seetõttu ei saanud KMA kontrollida N. Gi pereelu vastavust taotluses sätestatud tingimustele ega hinnata taotluse põhjendatust sellest aspektist lähtudes. Kaebuses halduskohtule palus N. G tühistada KMA 09.02.2006 otsuse nr
- Kaebuse kohaselt on vaidlusalune haldusakt motiveerimata, kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. KMA pole tõendanud, et kaebaja isiklikult kujutab ohtu riigi julgeolekule. Kaebaja elab Eestis alates
- aastast, so suurema osa oma täiskasvanud elust. Väljaspool Eestit pole tal elukohta ega lähisugulasi, Eestis on tal aga perekond. Eestis viibimisaluse omamine võimaldab legaalselt töötada ja perekonda ülal pidada, samuti oma vara käsutada. Kaebaja suhtes on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebajaga sarnases olukorras olevale V.B on tähtajaline elamisluba antud. KMA kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Erandina elamisloa andmiseks või pikendamiseks peavad esinema kaalukad erandlikud põhjused, mida kaebaja puhul ei esine. Teda on kriminaalkorras karistatud ja mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, karistatus pole kustunud ega kustutatud (karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 7 ja § 26 lg 5 järgi kustutatakse N. Gi karistusandmed karistusregistrist viie aasta möödudes pärast mõistetud rahatrahvi tasumist). Seega on N. G isik, kelle suhtes kuulub kohaldamisele VMS § 12 lg 4 p
- Riik ei ole kohustatud andma elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuritegusid, millega on kahjustanud teiste isikute õigushüvesid. Kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga - kaitsta teiste Eestis elavate isikute põhiseaduslikke õigusi, mida kaebaja on oma tahtliku tegevusega rikkunud. Kaebaja elab pikka aega Eestis ebaseaduslikult ega ole kuni 24.10.2002 teinud midagi Eestis viibimise seadustamiseks. Talle 04.07.2002 tehtud seadustamisettekirjutuse täitmine, so elamisloa taotluse esitamine, ei ole iseenesest põhjuseks, mis tingiks igal juhul erandina tähtajalise elamisloa andmise. Kaebaja ei vastanud KMA 26.10.2005 kirjale ega tõendanud, et ta elas Eestis perioodil 26.10.1992 kuni 21.10.
- Asjaolu, et ta saabus Eestisse aastal 1978 ja et Eestis elab väidetavalt tema elukaaslane, ei ole iseenesest erandlikuks põhjuseks, mis tingiks igal juhul erandina tähtajalise elamisloa andmise. Kaebaja õigust perekonnaelule ei ole rikutud. Elamisloa taotluses esitatud andmete kohaselt elavad Valgevenes kaebaja ema ja vend (Valgevene kodanikud) ning Eestis elukaaslane I. M. Viimane küll väitis 19.02.2005 avalduses KMA-le, et elab alates 2004 suvest koos N. Giga vabaabielu (elukoht x) ja on temast rase (lisas avaldusele 09.10.2004 tõendi, mille kohaselt on rasedus 6 nädalat), kuid 10.11.2005 toimunud kodukülastuse ajal väitis esialgu, et ei tea N. Gi nimelist isikut, KMA ametniku täpsustavate küsimuste peale selgitas, et N. G on tema elukaaslane ja ühine laps peaks sündima aprilli lõpus, kuid keeldus pärast kellelegi (väidetavalt N. Gile) helistamist kooselu asjaolude kohta kirjalikku seletust andmast. KMA-sse vestlusele 2
(5)3-06-348 tuli N. G üksi, I. M kohale ei ilmunud, kuigi vastav kiri talle saadeti. 01.02.2006, so enne vaidlusaluse otsuse tegemist, tegi KMA kaebajale ettepaneku esitada uus arstitõend I. M raseduse kohta, kuid seda ei esitatud. Samuti ei soovinud kaebaja uut vestluse aega KMA-s ega ka tõendi esitamiseks tähtaja pikendamist. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kaebuses märgitud V. B elamisloa andmise juhtum on erinev kas või selle poolest, et V. B on määratlemata kodakondsusega isik ja Eestis elab tema alaealine poeg (sünd 1990), kes omab alalist elamisluba. Kaaludes kõiki asjaolusid kogumis on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole erandina tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud. Vaidlustatud otsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult. Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel motiividel: Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning kaebajale elamisloa andmisest keeldumine on kooskõlas riigi julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse eesmärgiga. Kaebaja on elanud Eestis pikka aega ebaseaduslikult ega astunud samme viibimise seadustamiseks enne, kui talle 2002 suvel seadustamisettekirjutus tehti. Taotluse menetlemisel tuvastas KMA õigesti, et kaebaja on isik, kelle suhtes kohaldub VMS § 12 lg 4 p 5. Selle sätte järgi ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistus ei ole kustunud või karistusandmed ei ole registrist kustutatud. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud, mõistetud karistuseks üle ühe aasta vabadusekaotust ning karistusandmed ei ole registrist kustutatud. KMA ei ole kaebaja perekonnaellu lubamatult sekkunud. Pelgalt Eestis lapse või elukaaslase olemasolu ei tähenda, et isikule tuleb igal juhul elamisluba anda. Vaidlusaluses otsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei saa lugeda usaldusväärseteks kaebaja väiteid perekonnaelust Eestis. Kaebaja on 31.01.2005 koostatud ja 19.02.2005 esitatud elamisloa taotluses märkinud, et tema elukaaslane on I. M, kes on lapse ootel. KMA-le on esitatud oktoobris 2004 väljastatud tõend, mille järgi on I. M rasedus kuus nädalat. Kaebaja ega I. M ei ole soovinud anda KMAle selgitusi oma väidetava perekonnaelu kohta ning vaidlusaluse otsuse tegemise (09.02.2006) ajaks polnud kaebaja lapse sünni kohta KMA-le tõendeid esitanud. Perekonnaseisuameti poolt märtsis 2006 kohtu nõudmisel antud õiendi kohaselt I. M lapsi pole. Seega esitas kaebaja KMA-le ebatõeseid andmeid, loobus täiendavate tõendite esitamisest ning ei kasutanud ära võimalust, et teha usaldusväärseks ja kontrollitavaks väidetav perekonnaelu Eestis. Kaebaja ema ja vend elavad Valgevenes ning seega ei vasta tõele tema väide lähisugulaste puudumisest väljaspool Eestit. Kaebaja pole tõendanud, et tal on Eestis vara (enda väitel korter, mida ta esitatud dokumentide kohaselt kasutas üürilepingu alusel), ning pealegi vara olemasolu ei anna alust nõuda elamisloa andmist. Kaebajat pole ebavõrdselt koheldud, kuivõrd kaebaja ja tema nimetatud isik ei olnud võrreldavates seisundites. Vaidlusalune haldusakt on kaalutletud ja proportsionaalne. KMA on põhjendanud, miks ta hindab kaebaja isikust tulenevat ohtu oluliseks ning elamisloa andmisest keeldumine on kantud soovist kaitsta oma riigi elanike õigusi ja hüvesid ning takistada kaebajast tulenevat ühiskonnaohtlikku käitumist. Kaebaja sai kohtukutse kätte ja oli teadlik, et asja arutamine toimub 05.09.2006, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. A. M sünnitunnistuse (välja antud xx.xx.xxxx, sünd xx.xx.xxxx, ema I. M, isa N. G) ning koopiad A. M ja I. M Eesti kodaniku passidest saatis kaebaja kohtule 18.09.2006, so pärast kohtuistungit. Menetluse uuendamiseks pole aga põhjust. Kohus võtab arvesse vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kogutud tõendeid ega uuri väljaspool asja menetlust saabunud dokumente. Kaebaja saab esitada KMA-le uue elamisloa taotluse, kui leiab, et selleks on tekkinud uued asjaolud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(5)3-06-348 N. Gi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leiab, et kohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja põhiseaduslikke õigusi pole rikutud. Kaebaja taotles elamisluba seoses sooviga legaliseerida enda Eestis viibimine. Väljaspool Eestit pole kaebajal elukohta. Kaebaja on elanud Eestis 28 aastat ja kaotanud kõik sidemed kodakondsusjärgse riigiga. Kohus jättis arvestamata, et kaebaja taotles elamisluba KMA tehtud seadustamisettekirjutuse alusel. Kaebajale tuleks anda elamisluba juba humaansetest kaalutlustest lähtudes ning elamisloa andmisest keeldumine on ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseaduses sätestatud inimõiguste tagamise põhimõttega. Kaebajat saab ja tuleb lugeda pikaajaliseks sisserändajaks. Eesti on ainus riik, kus kaebaja saab elada era- ja perekonnaelu EV Põhiseaduse ning Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni tähenduses. Kaebaja suhtes kuuluvad kohaldamisele Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon „Kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, kes resideerivad liikmesriikide territooriumil pikema perioodi jooksul“ ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovitused Rec 2000
(15). VMS § 12 lg 5 ei välista elamisloa andmist, elamisloa andmisest keeldumiseks peab olema tuvastatud, et isik kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule. Asja materjalidest ei nähtu alust kahtlustada kaebajat Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu suunatud tegevuses ning ka kaebaja karistatus on käesolevaks ajaks peaaegu kustunud. Kaebajal on Eestis perekond – elukaaslane ja alaealine laps. Perekonnaelu olemasolu ongi põhjus, mis tingib kaebajale Eesti tähtajalise elamisloa andmise erandina. Kohus ei kontrollinud, kas kaebaja õigust perekonnaelule on riivatud õiguspäraselt ning kas riive on proportsionaalne. KMA vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta see rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Vastuväidete kohaselt N. Gile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga - kaitsta teiste Eestis elavate isikute põhiseaduslikke õigusi, mida N. G on oma tahtliku tegevusega rikkunud. N. Gi õigust perekonnaelule ei ole rikutud. 31.01.2005 taotlusankeedil on apellant märkinud, et tema ema J. G ja vend V. G on Valgevene kodanikud ning elavad Valgevenes Bresti oblast, x. Olles Vene Föderatsiooni kodanik on apellandil olemas etnilised sidemed väljaspool Eestit. Piiriületuste andmebaasi kohaselt on apellant 23.09.2006 (peale vaidlustatud halduskohtu otsust) sõitnud Eestist välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub selle motiividega ega korda neid. Ükski õigusakt, sealhulgas ka apellatsioonkaebuses nimetatud, ei kohusta igal juhul ka pikaajaliselt riigis elanud välismaalasele elamisluba andma. Apellandi puhul pole tegemist välismaalasega, kellele laieneks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 Soovituse nr 15 kohaldamisala, sest ta pole Eestis vähemalt 5 aastat seaduslikult viibinud ning tegemist pole ka perekonna taasühendamisega. Kohus tuvastas õigesti, et kaebaja näol on tegemist VMS § 12 lg 4 p 5 sätestatud isikuga, kellele VMS § 12 lg 5 kohaselt võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud sama paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ainuüksi kaebaja soov legaliseerida Eestis viibimine ja elada Eestis ei ole asjaoluks, mis kohustaks talle igal juhul elamisluba andma ja miks elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga kaitsta teiste Eestis elavate isikute põhiseaduslikke õigusi. Asjaolu, et apellant kohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda kohtu järelduste ekslikkust või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. 4
(5)3-06-348 Põhiseaduse § 27 järgi on perekond riigi kaitse all ja vastavalt PS § 9 lõikele 1 on need õigused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikul kui ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ning EIÕK art 8 järgi on igaühel õigus sellele, et austataks tema perekonnaelu. Apellandi väide on, et ta elab Eestis perekonnaelu ning KMA jättis kaalumata ja halduskohus kontrollimata, kas kaebaja põhiõiguste riive on proportsionaalne. Ka selle väitega ringkonnakohus ei soostu. KMA on vaidlusaluses otsuses põhjendanud, miks kaebaja ja tema väidetava elukaaslase käitumine ja soovimatus esitada tõendeid perekonnaelu elamise kinnitamiseks ei võimalda kaebaja sellekohast väidet kontrollida ega usaldada. Ka kaebuse menetlemisel esimese astme kohtus ei esitanud kaebaja tõendeid, mis võimaldanuks asuda kohtul seisukohale, et taotluse lahendamise käigus tuvastatud asjaolud tõendavad usaldusväärselt kaebaja väidet Eestis perekonnaelu elamise kohta. Kohus on kaebaja väiteid tema perekonnaellu lubamatust sekkumisest kontrollinud ning põhjendatult leidnud, et vaidlusaluse otsusega kaebaja õigust perekonnaelule pole rikutud. Asja materjalide kohaselt on kaebaja Vene Föderatsiooni kodanik ning tema ema ja vend elavad Valgevenes. Seega on apellandil võimalik korraldada oma elu ka mujal kui Eestis. Eeltoodu alusel leidis halduskohus õigesti, et KMA vaidlusalune 09.02.2006 otsus vastab selle tegemisel aluseks olnud asjaoludele ja tõenditele. 18.09.2006, so pärast kohtuistungit, edastas kaebaja halduskohtule xx.xx.xxxx sündinud A. M sünnitunnistuse, milles ta on märgitud lapse isana ning ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et kuigi laps sündis mais 2006, tehti kanne isaduse kohta septembris 13.09.2006. Kuna käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ja tõendatud on, et Eestis elab kaebaja alaealine laps, kes on Eesti kodanik, siis on kaebajal võimalik esitada uus elamisloa taotlus, mille lahendamise käigus lasub KMA-l kohustus uuesti kaaluda kaebajast lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ja riivet tema perekonnaelule. Eeltoodu alusel jääb N. Gi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(5)