) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enamat isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisel. FIE AM tšekk-arvest nähtub, et metallukse valmistamine koos luku ja uksesilmaga aadressile on läinud maksma 4147.00 krooni. Nimetatud aadressil elab hageja. Hageja ei ole tõendanud kirjalike tõenditega, et tema ja kostja vahel oleks sõlmitud seltsinguleping. Seda ei tõenda ka tunnistajate TP, AR ega AB ütlused, kuna ükski tunnistaja ei ole olnud poolte sellesisulise vestluse juures. Kostja on kinnitanud, et tema ei olnud huvitatud ukse vahetamisest ja tal ei ole olnud hagejaga suulist kokkulepet selleks. Tuginedes eelnenule asub 2 kohus seisukohale, et poolte vahel puudus ühine eesmärk ukse vahetamiseks, et kostja ei panustanud ukse paigaldamisse vahendeid ega võtnud ka rahalisi kohustusi hageja paigaldatud ukse eest tasumiseks, mistõttu hagejal puudub alus kostjalt nõuda 1/2 uksevahetusega seotud kuludest.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu.
lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, kui asja väärtus oli hävimise ja kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 2 kohaselt juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. AS kviitung-orderist nähtub, et GK on tasunud ukse, ukselengi ja ukseliistu eest 2118.00 krooni. Tunnistajate TP, AR ja AB ütlustega on tõendatud, et endine uks oli puidust, töökorras ja lukuga varustatud, kuid ei lukustunud. Hageja võttis kohtuistungil omaks asjaolu, et endise ukse demonteerimise ajal oli kostja koos abikaasaga suvilas, mistõttu lasi ta töömeestel ukse keldrisse toimetada, kust see viidi prügilasse. Kostja kinnitas, et pärast uue ukse paigaldamiste ei ole tema puitust enam näinud ja tal on tekkinud varaline kahju ukse maksumuse osas seoses selle hävimisega summas 2118.00 krooni. Kui hageja ei oleks puitust eemaldanud või oleks selle eemaldamise järgselt üle andnud kostjale, siis ei oleks kostjal ukse hävimisega seoses kahju tekkinud. Seega on tõendatud põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal kahju tekkimise vahel. Kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanud isikule tema kahju korvamine, st tema asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud, siis eseme väärtuseks tuleb lugeda väärtus, milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt selle kohalik keskmine müügihind, arvestades, maha kahjuhüvitisest summa, mille võrra on normaalse ekspluatatsiooni arvestades aja jooksul eseme väärtus vähenenud võrrelduna tema seotusmaksumusega. Tõendamist ei ole leidnud, et kahju tekkimise põhjustas osaliselt kostja tegevus. Hageja ei ole tõendanud, et osa ukse maksumusest tasus sellel ajal korteris 48 elanud kostja naaber. Tuginedes eelnenule kohus leiab, et kostjal on tekkinud otsene varaline kahju seoses puitukse hävimisega. Võttes arvesse, et ust on üle kümne aasta kasutatud välisuksena ning asjaolu, et lukustussüsteem ei töötanud, on kohus seisukohal, et soetatud ukse väärtus on normaalse ekspluatatsiooni juures amortiseerumise tõttu vähenenud 50% ulatuses, seega kuulub vastuhagi rahuldamisele 1009.00 krooni ulatuses, mis on pool uue ukse maksumusest. Asjaolu, et poolte kohal elavad majanaabrid käisid nende nn ühises esikus elektrimõõdikunäite kontrollimas ja neil oli vajadus sinna pääseda, mistõttu kostja hoidis endist puitust lukustamata, ei oma puutumust antud vaidlusesse, mistõttu kohus seda ei käsitle.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 3 Kui kahjustatud isikul ei ole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri. Kuna ei hageja hagis ega kostja vastuhagis ei ole tõendanud, et neil oleks teineteisega vaidlusaluse ukse teemal suhtlemise tõttu mittevaraline kahju tekkinud: eelkõige füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, siis asub kohus seisukohale, et kahjuhüvitusnõudeid ei eksisteeri. Tuginedes eelnenule kohus leiab, et hageja 500.00 krooni suurune ja vastuhageja 3500.00 krooni suurune moraalse kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei ole hagi täiendanud kostjaga nn ühises esikus elektrivalgustusse parendamise nõudega, siis kohus jätab sellekohased tõendid tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendamata ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt summas 1009.00 krooni ning kuulub selles osas rahuldamisele, muus osas jääb rahuldamata. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamata jätmise korral ja vastuhagi osalise rahuldamise korral kostja kohtukulud välja mõista hagejalt proportsionaalselt rahuldatud vastuhagi osaga. Kohus rahuldas vastuhagi 19% ulatuses, seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja poolt tasutud riigilõivust summas 350.00 krooni 19%, s.o 66.00 krooni. Kohtunik: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.