2-05-20856/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-20856 Otsuse kuupäev 22.märts 2007 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi MD hagiavaldus PP vastu põlvnemise tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.

1. 2007 Istungil osalenud isikud Hageja MD Kostja PP ja esindaja AD Resolutsioon Avaldus rahuldada. Tuvastada, et BD põlvneb PP Paul Pärlilt välja mõista kohtukulu 3660 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend) krooni MD kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Avalduse asjaolud ja menetluse käik. Avalduse kohaselt tutvus avaldaja PP. Alates elas hageja koos kostjaga kostja juures . sündis hagejal ja kostjal BD. Kostja keeldus last enda nimele kirjutamast. Hageja registreeris poja B vallaslapsena, isa nimeks pani esimese ettejuhtuva nime. lasid hageja ja kostja koos. Kuna elu ei laabunud kolis hageja pojaga eraldi elama. alates kuni käesoleva ajani ei ole kostja lapse kasvatamisest osa võtnud. vastuses hagile kostja taotles ekspertiisi määramist põlvnemise tuvastamiseks. hageja tasus ekspertiisitasu 3600.- krooni. Harju Maakohtu määrusega on määratud DNA ekspertiis. Kohtuistungil ära kuulatud: 1 Hageja MD jääb hagiavalduse juurde , soovib, et kostja hüvitaks ekspertiisitasu ja riigilõivu. Kostja on ekspertiisi järeldustega nõus, ei vaidlusta ekspertiisiakti. Kohtu järeldused. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi
2. lõike järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus, kuulanud ära avaldaja ning PP seletuse ja tutvunud kohtule esitatud ekspertiisiakti järeldustega, kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse kohaselt . tutvus avaldaja PP. Alates elas hageja koos kostjaga kostja juures . sündis hagejal ja kostjal BD. BD sünniaktile on tehtud kanne lapse isa kohta ema ütluste kohaselt. Seda kinnitab ka kostja oma vastuses, et keeldus last registreerimast oma nimele. Vastuses hagile kostja taotles ekspertiisi läbiviimist. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo molekulaargeneetilise ekspertiisi akt kohaselt uurimistulemuste kohaselt on järeldus, et PP saab olla BD bioloogiline isa 99,999998%. Ekspertiisi akti järeldustele PP vastuväiteid ei esitanud. Eelnevaga on tõendatud asjaolud, mis võimaldavad BD pidada põlvnevaks PP ning avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtukulud Hageja MD soovib, et kostja hüvitaks ekspertiisitasu ja riigilõivu. Kohtuistungil menetluskulude nõudele PP vastu ei vaielnud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus hagi rahuldab jäävad hageja kohtukulud kostja kanda: eksperthinnangu tasu summas 3600.- krooni ja kohtukulu so riigilõiv 60.- krooni . Lukiina Vismann kohtunik 2