lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde ning palus mõista kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni igakuiselt ja arvestada poolte varalist olukorda ning seda, et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud on 4000 krooni igakuiselt. Samuti palus hageja arvestada seda, et alates 15.05.2006 kuni 31.01.2007.a oli hagejale kostja poolt makstud elatis summas 10000 krooni. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuses toodud vastuväidete juurde ning palus võtta arvesse seda, et ta maksis hagejale elatis summas 1000 krooni igakuiselt alates septembrist 2005.a. Ta on nõus maksma hagejale elatis miinimummäärases. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Hageja ja kostja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtet kinnitades, et ta annab hagejale poja ülalpidamiseks raha 1000 krooni igakuiselt. .. kontoväljavõte kohaselt saab ta töötasu ja päevaraha. Ta sai ajavahemikul 01.09.200619.03.2007 töötasu, päevaraha ja puhkusetasu kokku summas 85 476 krooni, s.o. sai keskmiselt 12 210,85 krooni kuus. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Kulutuse laste ülalpidamiseks ühes kalendrikuus, mille vanemad peavad kandma ühiselt vastavalt oma varalistele võimalustele, põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et erivajadustega lapse tarbimiskulutused linnas vanusegruppi puhul 7-13 aastat on ühe kuu ülalpidamiskulu 2256 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja liialdas kulutuse suurus 8-aastase poja ülalpidamiseks ühes kalendrikuus. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline, töötab ja saab töötasu. Ta on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 17.05.2006.a Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.
kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
S ) 49, 50, 61 lg 1-4, § 70;
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.