← Eesti

3-06-2241/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2241 Haldusasi S.I kaebus Pärnu Vangla direktori 25.oktoobri 2006 käskkirja nr 104 tühistamiseks ja esemete tagastamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.I Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Rahuldada S.I määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 määrus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. S.I esitas 6.novembril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Vangla direktori 25.oktoobri 2006 käskkirja nr 104 tühistamiseks ja esemete tagastamiseks kohustamiseks. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist põhjendusega, et ta ei tööta, eksisteerib vaid saadetiste najal, mida viimastel kuudel pole olnud. Kaebajal pole raha kohe tasumiseks ja aega raha kogumiseks.
  2. Tallinna Halduskohtu 7.veebruari 2007 määrusega jäeti S. I taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebus jäeti käiguta ning kaebajale anti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas riigilõivu tasumiseks 15-päevane tähtaeg. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist põhjendades märkis kohus, et vanglas viibimine ei 3-06-2241 pruugi tähendada sisulist maksejõuetust. Kaebuse esitamise järgselt on kaebaja isikuarvele raha laekunud ja ta on teinud kulutusi vangla kaupluses. Vangla õiendist nähtub, et kontol on olnud raha ka jaanuaris, kaupluses on kulutatud üle 300 krooni, 5.veebruaril 2007 on tehtud 500 krooni suurune ülekanne, hetkeseis on 260 krooni ja 63 senti. Seega pole tegemist maksejõuetusega ning riigilõivu peaks olema võimalik soovi korral tasuda.
  3. Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 määrusega kaebus tagastati. Määruse põhjendused: 1) Tallinna Halduskohtu 7.veebruari 2007 määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja sai määruse kätte 8.veebruaril
  4. Määrust ei ole vaidlustatud. 2) Tartu Vanglas on kaebajale võimaldatud kaasabi määruse sisust arusaamisel. Vangla 21.veebruari 2007 selgitusest nähtub, et kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest teadlik, kuid ootab kaebuse tagastamise määrust, et seejärel kaebusega ringkonnakohtusse pöörduda. Vangla vastuse kohaselt selgitati määrusega seonduvat kaebajale veel ka 21.veebruaril
  5. Puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks antud tähtaeg on möödunud ja seda ka siis, kui tähtaega lugeda alates 21.veebruarist
  6. 3) Kuna puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on möödunud ja riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole esitatud, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 3 alusel tagastada.
  7. Tallinna Halduskohtu 26.märtsi 2007 määrusega jäeti S. I määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS
  8. S.I määruskaebuses palutakse vabastada kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest, sest tal ei ole Tartu Vanglas tööd ja ta peab tasuma haginõuet. Samuti palutakse asi läbi vaadata ja saata kohtuotsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 määrusega tagastati kaebus põhjendusega, et kaebaja ei ole riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrust vaidlustanud ega riigilõivu tasunud. Haldusasja materjali põhjal ei saa nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrust vaidlustanud.
  10. Kaebaja sai halduskohtu 7.veebruari 2007 määruse kätte 8.veebruaril 2007 (väljastusteade kohtutoimiku lk 33). 12.veebruaril 2007 saabus halduskohtusse kaebaja 8.veebruaril 2007 koostatud avaldus, milles taotleti riigilõivu tasumisest vabastamist selgitusega, et kaebajal pole vahendeid riigilõivu tasumiseks, tasuda tuleb haginõue ning elektri ja koopiate eest, otsas on ka esmatarbevahendid (tl 36). Samal päeval saabus kohtule kaebaja 9.veebruaril 2007 koostatud avaldus, milles muuhulgas märgiti, et tal tuli aasta lõpus tasuda riigilõiv kolmes kohtuasjas (tl 37). Kui neist avaldustest võiski olla raskesti ära tuntav kaebaja soov riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist apelleerida (nimetatud avaldused ega ka ükski kaebaja hilisem avaldus ei ole pealkirjastatud määruskaebusena), siis kaebaja poolt 22.veebruaril 2007 koostatud, ringkonnakohtule adresseeritud, ringkonnakohtusse 26.veebruaril 2007 saabunud, samal päeval ringkonnakohtu kaaskirjaga õigele adressaadile Tallinna Halduskohtu Pärnu 2

(3)3-06-2241 kohtumajja edastatud ja halduskohtusse 27.veebruaril 2007 saabunud materjalist (tl 40-49) ilmneb selgelt kaebaja soov vaidlustada riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist. Avalduses (tl 41) taotleb kaebaja ringkonnakohtult riigilõivu tasumisest vabastamist, selgitades, et tal ei ole Tartu Vanglas tööd, saadetud rahast tasub ta haginõuet ning ülejäänu kulub kohtuvaidluste jaoks tehtavatele koopiatele, telefonikaardile ja hädavajaliku hankimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud avalduse näol tegemist 7.veebruari 2007 määrusele esitatud määruskaebusega, mille suhtes on esimese astme kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 663 sätestatud toimingud tegemata. Järeldust, et tegemist on määruskaebusega, kinnitab ka halduskohtu 20.veebruari 2007 elektronkiri vanglale (tl 38-39). Kohus on pöördunud vangla administratsiooni poole veendumaks selles, et kaebaja on 7.veebruari 2007 määruse sisust aru saanud, ning palunud kontaktisikul kaebajale selgitada, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jäeti rahuldamata ja kui kaebaja sellega ei nõustu, tuleks kaevata see ringkonnakohtusse edasi, vastasel korral tuleb tasuda riigilõiv ja kui see jääb tasumata, siis kaebus tagastatakse. Vangla 21.veebruari 2007 vastuses on tõepoolest märgitud, et kaebaja ootab kohtumäärust, et haldusasi lükati lõivu tasumata jätmise tõttu tagasi ja peale seda pöördub ta ringkonnakohtusse. Samas ei saa nimetatud vastuse põhjal teha ühest järeldust, et kaebajale oli määruse sisu selge ka enne täiendavaid selgitusi ning et tal oli kindel kavatsus vaidlustada mitte riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist, vaid alles kaebuse tagastamist. Vangla vastuses märgitakse ka seda, et kaebaja pöördub määruskaebusega „mittetasumise pärast käiguta jätmise pärast“. 22.veebruaril 2007 ongi kaebaja koostanud pöördumise ringkonnakohtusse.
  1. Kuni pole selge, kas määruskaebus 7.veebruari 2007 määrusele tuleb võtta menetlusse ning kas riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud või mitte, ei saa otsustada selle üle, kas kaebus tuleb riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastada. Seetõttu tühistab ringkonnakohus kaebuse tagastamise määruse ja saadab asja esimese astme kohtule 7.veebruari 2007 määruse peale esitatud määruskaebuse suhtes TsMS §-s 663 sätestatud toimingute sooritamiseks.
  2. Kaebaja on nii 7.veebruari 2007 määruse kui ka 16.märtsi 2007 määruse peale esitatud määruskaebustele lisanud koopiad halduskohtule 6.novembril 2006 esitatud kaebusest, kusjuures kaebuse esimene leht on asendatud, adressaadiks on esimese astme kohtu asemel märgitud ringkonnakohus ning dokument on pealkirjastatud ühel juhul apellatsioonina ja teisel juhul apellatsioonkaebusena (tl 42-48 ja 56-62). Kaebaja taotluse suhtes asi läbi vaadata ja saata kohtuotsus, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu pädevuse haldusasjades sätestab HKMS §
  3. Selle paragrahvi lõige 1 näeb ette, et ringkonnakohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale ja määruskaebusi halduskohtu määruste peale. Ringkonnakohus ei saa lahendada kaebust, mille sisulise lahendamise kohta ei ole esimese astme kohus kohtuotsust teinud. Määruskaebuse alusel saab ringkonnakohus kontrollida üksnes seda, kas esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.