2-05-24220/2

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-24220 Otsuse kuupäev

1. märts 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi AM hagi GM vastu abielu lahutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja AM Resolutsioon Edasikaebamise kord Lahutada AM ja GM abielu, mis on sõlmitud mille kohta on koostatud abieluakt . ning Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Harju Maakohtu menetluses on AM hagi GM vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt lapsi pooltel abielust ei sündinud. Abielu osutus ebaõnnestunuks, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldus kostjale tähtajalise elamisloa andmisest Eestis alaliselt elava abikaasa juurde elama asumiseks. Kostja kodakondsusjärgses riigis ei saa pooled oma perekondlikke suhteid jätkata, kuna kostja alalises elukohas, mahajäetud külas, puuduvad elementaarsed elamistingimused ning hagejal kui ka kostjal ei ole võimalik seal endale tööd leida ja perele kasvõi minimaalset sissetulekut kindlustada. Varalisi vaidlusi pooltel ei ole, kuna mingit ühist vara ei ole pooled koos soetanud. Avalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud ning abielu jätkamine ei ole hageja hinnangul enam võimalik. Hageja palub abielu lahutada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega isiklikult kätte toimetatud. Kostja on abielulahutusega nõus, kuid palub asi läbi vaadata ilma tema kohalolekuta, kuna tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ning seetõttu ei saa ta isiklikult kohtuistungil osaleda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kohus, ära kuulanud hageja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 57 lõike 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kuna pooltel on erinev kodakondsus ning elukohad on eri riikides, viimane ühine elukoht kuni kostja Eestist väljasaatmiseni oli aga Tallinnas, siis tuleb poolte abielu lahutada Eesti õiguse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled sõlmisid abielu , nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega (tlk 7). Arvestades asjaolusid, et pooled elavad eri riikides ning kostja suhtes Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt kohaldatud sissesõidu keeld kehtib kuni , hageja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud, hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus abielulahutusega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Krista Kirspuu Kohtunik