← Eesti

2-06-2508/7

Obsah (13)§ 104§ 127§ 344§ 1050§ 132§ 636§ 1043§ 1045§ 1056§ 345§ 341§ 276§ 278

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2. aprill 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja ka

) § 127, § 128, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 sätetele. Kostja vastuväited, esitatud tõendid Kostja A P oma kirjalikus vastuses (tl 68-72) ning teistes menetlusdokumentides (vastus tl 77, täiendavad seisukohad tl 99-100 ja 111-114) ja kohtuistungil hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tema süü kahju tekkimises

§ 104

lg 1 kohaselt puudub, samuti ei ole põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel

§ 127lg 4 mõttes.

A. P nõustub, et OÜ-le Bristol Hotell (rentnik) anti 04.08.2003.a rendilepinguga rendile hotelliruumid, millistes kõnesolev veeavarii hageja nimetatud ajal tekkis. Rendilepingu p 4.

  1. kohaselt olid rendile antud ruumid (sh seal olevad radiaatorid) rahuldavas seisundis ning p 4.
  2. kohaselt ei olnud rentnikul selles osas kostjale pretensioone (neid ei ole esitatud ka hiljem). Rendilepingu p 14.
  3. alusel oli rentnikul vara korrashoiu ja jooksva remondi tegemise kohustus. Seetõttu leiab kostja (viitega ka

§ 344ja § 345 lg 1), et rentnik on tekkinud kahju eest hageja ees vastutav.

Kostja on kinnistu tehnosüsteeme vastavalt tavapärasele kulumisele korras hoidnud. Veelgi enam, kostja leiab, et rentnik on käitunud süüliselt, sest küte oli detsembris 2005.a rentniku poolt välja lülitatud (AS Pärnu Soojus tõend tl 78), mis tingis küttesüsteemi külmumise ja avarii tekkimise. Rentnik ei kontrollinud kütte avamisel küttesüsteemi seisukorda. Eelneva tõttu ei vastuta kostja kahju tekitamise eest

§ 1050lg 1 kohaselt. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-06-2508 Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, tuginedes rendilepingu rikkumisele, mille pooleks hageja ise ei olnud. Ainuüksi väitest, et kostja on kinnistu ja seega ka tehnosüsteemide omanik, kostja hinnangul hagi rahuldamiseks ei piisa. Lisaks eelnevale on kostja tuginenud asjaõigusseaduse (AÕS) valduse sätetele. Kostja leiab, et tema kui kaudse valdaja võimu all kõnesolevad ruumid (kust lähtus veekahju) AÕS § 33 lg 1 mõttes ei olnud. Kaudne valdaja (omanik) ei vastuta otsese valduse teostamisel tekkinud kahju eest. Lisaks rendile andmisele delegeeris kostja oma kohustuse teostada kinnistu vajalikku hooldamist juba 01.07.2002.a OÜ-le Draiton vastava operaatorlepinguga (tl 115116). OÜ Draiton suhtles rentnikega ja võttis vastu rendisummad. Kui kohus peaks aga leidma, et kostja on kahju tekitamise eest vastutav, on kostja esitanud rea vastuväiteid ja tõendeid, millega kinnitab, et väidetav kahju suurus on ebamõistlik ja põhjendamatu. Vastavalt Decora Ehitus AS hinnangule (tl 74) on hageja kalkulatsioonis nimetatud kahjude likvideerimise mõistlik kulu 12 626 krooni. Tehnoloogiliselt olnuks õige soojapuhurite asemel koguda niiskust niiskuseimurite abil, mis viib soovitud tulemuseni lühema aja ja väiksema tööjõu- ning energiakuluga. Samuti kütavad soojapuhurid küll ruumi, kuid ei kogu kokku niiskust. Seda tõendab ka OÜ Remet-Remondi arvamus (tl 101). Hageja sellise kahjude likvideerimise viisiga ei nõustu. Elektrikalorifeere ei saanud hageja väitel kõnesoleval objektil üldse kasutada, sest selleks puudus pingevõimsus. Samuti saab kostja väidetud meetodil eemaldada üksnes veekihti (mida oli põrandal ca 10 cm), mitte aga põrandat kuivatada selliselt, et sinna oleks võimalik uut kipsplaati paigaldada. Vesi oli imbunud põrandapragudesse (veekahjustuste skeem tl 98) ning ainus võimalus kuivatamiseks olid hageja kasutatud diiselküttega soojapuhurid. Vesi tuli eemaldada kiiresti, sest hageja pidi töövõtulepingu kohaselt tööd lõpetama 19. detsembriks 2005.a. Soojapuhurid tuli hagejal rentida, samuti kasutas hageja oma niiskuseimurit, mille hinda kalkulatsioonis ei kajastata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et enne kohtusse pöördumist esitas hageja OÜ-le Bristol Hotell kalkulatsiooni kasiinos Admiral liigvee kahjude likvideerimise kohta summas 14 098.64 krooni (tl 32), mis samuti viitab haginõude liialdatusele. Selles kalkulatsioonis oli kõikide tööde hinnaks märgitud 200 krooni tund, mis on hiljem muudetud 350 kroonile. Kummaski kalkulatsioonis väljatoodud käibemaks ei ole hageja kahju, sest see ei ole tema reaalne kulu, mille võrra tema vara vähenenuks. Samuti puuduvad tõendid soojapuhuri rendihinnale 120 krooni tund. Kostja on avaldanud kahtlust, kas hageja sai veeavarii tekkimise ajaks olla teostanud juba tema poolt väidetavad tööd (maha võtta vana põrand ja paigaldada uus), sest töövõtulepingu järgi pidid tööd algama alles 05.12.2005.a. Töövõtulepingu p 4.2 järgi oleks OÜ Beamest pidanud tagama objekti valvega, millise nõude täitmisel olnuks kahju oluliselt väiksem, sest vee läbijooks oleks kiiresti avastatud. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Nõude õiguslik sisu, kohaldatav õigusbaas. Hageja nõue on suunatud temale tekitatud kahju hüvitamisele. Antud asjas puudub vaidlus selles, et hagejal kahju tekkis – hageja oli veeavarii tõttu sunnitud sisuliselt oma seni tehtud töö uuesti tegema, võttes üles juba paigaldatud põrandad, valmistades pinna ette uue põranda paigaldamiseks ning panema uue põranda. Kostja ei ole menetluses ka väitnud, nagu ei kuulunuks põrandad hagejale (millisel juhul olnuks hageja vaid põrandate valdaja ning tema huvi ei saanuks ulatuda põranda kui asja taastamisele ja selleks tehtud kulutuste hüvitamisele

§ 132kohaselt).

Seega tuleb eeldada, et kahjustada sai hageja kui töövõtja omand lähtuvalt

§ 636sätetest. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-06-2508 Kohus nõustub kostjaga, et viide kostja ja OÜ Bristol Hotell vahelises rendilepingus kostjale pandud kohustusele hoida korras rendilepingu esemeks olnud ruumide põhikonstruktsioonid ja tehnosüsteemid (sh küttesüsteem) ei ole asjakohane – hageja nõue ei tugine ega saagi tugineda lepingul, sest ühtki lepingut käesoleva vaidluse poolte vahel ei olnud sõlmitud. Hageja nõue on hüvitada temale kostja poolt väidetavalt lepinguväliselt tekitatud kahju

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi (süüline vastutus) või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (riskivastutus).

§ 1045

lg 1 p 5 märgib, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja leiab, et kostja vastutus on süüline. Kostja peab sellisel juhul vastutusest vabanemiseks vastavalt

§ 1050

lõikele 1 tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, mida kostja on asjas üritanud ka teha, väites, et veeavarii tekkimises on süüdi OÜ Bristol Hotell. Kuigi hageja ei viita kostja võimalikule riskivastutusele – ehk vastutusele suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest (

§ 1056

– 1060), millisel juhul süü küsimus ei ole oluline – peab kohus esitatud asjaolude pinnalt arvestama ka selle võimalusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 paneb kohtule kohustuse tuvastatud asjaolude põhjal ise kohaldada õiget õigusakti. Samas leiab kohus, et tavapärane keskküttesüsteem (nagu asus kõnesolevas majas) ei ole suurema ohu allikas

§ 1056

lg 2 definitsiooni kohaselt, mistõttu riskivastutust ei saa antud asjas kohaldada. Õigusvastane tegu. Rääkimaks üldse kostja süüst kahju tekkimisel, tuleb eelnevalt leida see asjaolu (tegu või tegevusetus), millel kostja vastutus põhineda saab. Lisaks peab see asjaolu olema kahju tekkimisega sellises seoses (põhjuslik seos), et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (

§ 127lg 4).

Antud juhul on ilmne, et kahju ei saanud tekkida kostja poolt mingi teo toimepanemise tagajärjel, vaid just tegevusetusega – kostja jättis midagi tegemata, mis viis järgnevate sündmuste ahelas kahju tekkimiseni hagejal. Kostjal kui asja omanikul on üldine õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (AÕS § 68 lg 1), samas on see kitsendatud teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg 2). Seega ei tohiks asja omanik oma asjaga ümber käia teistele isikutele kahju tekitavalt. Kostjale kuuluva kinnisasja osaks on TsÜS § 54 lg 1 kohaselt ka ehitis, ning selle oluliseks osaks omakorda TsÜS § 55 lg 1 kohaselt küttesüsteemid, sh radiaatorid, sest nende äravõtmisel ei oleks ehitis enam endisel kujul kasutatav (eriti veel Eesti kliimas). Selline kohustus on aga liiga üldsõnaline ning kohus nõustub kostja väitega, et sellest ei piisa kostjale hageja nõutud vastutuse panemiseks. Kuivõrd kostja oli ruumide, millest kahju tekitanud vesi lähtus, suhtes ka rendileandjaks, tuleb pöörduda rendileandja vastavate kohustuste poole ning kaaluda, kas need võivad olla suunatud ka rendisuhtest väljapoole.

-i rendilepingut käsitlevad sätted rendileandja kohustusi tehnosüsteemide korrashoiu osas selgelt ei ava. Küll on aga olemas

§ 344

, mis sätestab rentniku kohustuse rendilepingu eseme sihtotstarbeliseks majandamiseks, mille sisuks on säilitada rendilepingu eseme majanduslik otstarve ning kasutada seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Lisaks peab

§ 345

lg 1 kohaselt rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Rendileandja kohustusi aitab aga sisustada

§ 341

, mille kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu peatükis ei ole sätestatud teisiti. Selle alusel üürilepingu üldsätete poole pöördudes leiame

§ 276

lg 1, mille kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse 4

(6)Tsiviilasi nr 2-06-2508 ajal.

§ 278

annab aga üürnikule rea õiguskaitsevahendeid puhuks, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama. Muuhulgas annab seadusandja selleks puhuks üürnikule isegi õiguse nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist (

§ 278p 2).

Selle õiguse andmine näitab selgelt seadusandja tahet võimaldada ka üürile- või rendileandja kohustuste täitmata jätmise puhul nõuda kahju hüvitamist ka kolmandatel isikutel otse üürile- või rendileandjalt, mitte üürnikult või rentnikult kui asja, millest kahju lähtus, otseselt valdajalt AÕS § 33 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et ülaltoodu tõttu tuleb nõustuda hageja väidetega kostja kohustusest tehnosüsteemide (sh küttesüsteemide ja ka selle osaks olevate radiaatorite) korrashoiuks.

§ 278

punktis 2 nimetatud võimalus ning

§ 345

nõuded rentnikule lubavad teha järelduse, et tehnosüsteemide rikete kõrvaldamine, ja seega ka nende korrashoiu tagamine rendi/üürilepingu kestel, on rendileandja seadusest tulenev kohustus. Tehnosüsteemide rikke kõrvaldamine ei ole hariliku säilitamise hulka kuuluv koristamine või parandamine, tavapärane väike remont vm tööd

§ 345mõttes.

Eelneva alusel peaks kohus järgnevalt tuvastama, kas kostja tegevusetus (ei taganud asja hoidmist lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis) aset leidis. Selle tuvastamise juures ei saa kohus mööda vaadata seonduvast rentniku kohustusest – kasutada asja korrapäraselt ja heaperemehelikult. Nagu nähtub kostja poolt kohtule esitatud AS Pärnu Soojus tõendist (tl 78), avati küte rentnik OÜ Bristol Hotell tellimisel 2005.aasta sügisperioodil 06.12.2005.a kell 15.00. Veeavarii, mille põhjustas radiaatori õhutuskorgi murdumine (vastavalt ERGO Kindlustuse AS sündmuskoha ülevaatuse aktile tl 91-92), toimus samal õhtul või järgnenud ööl. AS Pärnu Soojus tõendi kohaselt oli välistemperatuur ajavahemikus 25.11.2005 – 06.12.2005 vahemikus -4,9°C - + 3,07°C. Kui siia lisaks vaadata kostja ja rentniku vahelist rendilepingut, mille p 6 kohaselt pidi rentnik kasutama ruume hotelli ja selle teenindamiseks vajalike ruumidena, on kohtu arvates selgelt tegemist asja mitteheaperemeheliku ja ebakorrapärase kasutamisega rentniku poolt. Keskküttesüsteemi mittekasutamisest sedavõrd pika aja jooksul ning sedavõrd madala välistemperatuuri juures (kusjuures on üldteada asjaolu, et 2005/2006.aastal oli pikk ja külm talv, mis algas juba novembri keskel) ning selle sisselülitamisel lähema 14 tunni jooksul veeavarii tekkimisest teeb kohus järelduse, et õhutuskorgi murdumine pidi olema tingitud just keskküttesüsteemi ebakorrapärasest kasutamisest. Asjas puudub vaidlus selle üle, et ruumide rendile andmisel olid need kasutamiseks kõlblikus seisundis, samuti ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et kogu senise ruumide kasutamise aja ehk 28 kuu jooksul (rendileping sõlmiti 04.08.2003) ei olnud ühtki probleemi küttesüsteemidega ega esitatud ühtki pretensiooni rentniku poolt. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega saanud seetõttu tekitada hagejale ka kahju. Kostja on tõendanud kohtule

§ 1050lg 1 kohaselt, et tema süü hagejale kahju tekkimises puudus.

Seda tõendab lisaks rentniku käitumisele ka kostja ja OÜ Draiton (operaator) vahel 01.07.2002.a sõlmitud operaatorleping, millega pandi lepingu teisele poolele samuti kohustuse teostada kinnistu R vajalikku hooldamist, tegema seal parendusi (lepingu p 2.2.1.), jättes omanikule lepingu p 2.1.1 alusel õiguse vastavat teavet operaatorilt igal ajal nõuda. Sellega muutis kostja tema kui omaniku järelevalvekohustuse realiseerimist tõhusamaks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata ning puudub vajadus edasiselt käsitleda põhjusliku seose ja kahju suuruse küsimusi ja tõendeid. Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätta hageja kanda. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-06-2508 Toomas Talviste Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.