võeti määrusega 23.01.2007 menetlusse ning kohustati kostjat tulenevalt
21.02.2007 määras kohus asjas korraldava istungina eelistungi, selgitades pooltele, et võimaluse korral võib üle minna eelistungil põhiistungile ning asja lahendada ka sisuliselt. 19.03.2007 kohtu eelistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille kohaselt hageja nõudeks jäi kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise võlgnevuse tasumine alates 01.05.21006 igakuiselt summas 1500 krooni ning alates 01.01.2007 summas 1700 krooni; seisuga 01.04.2007 tekkinud võlgnevuse kokku summas 17 100 krooni tasumine kostja poolt igakuises summas 300 krooni alates 15.04.2007. Kostja nõustub hageja nõudega tekkinud elatise võlgnevuse 17 100 krooni katteks tasuma summas 300 krooni kuus alates 15.04.2007 ning alates 01.04.2007 igakuise elatusraha maksmisega summas 1700 krooni kuus (kokku 2000 krooni kuus) iga kuu 15.kuupäeval hageja arvelduskontole. Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta ja esitatud kujul ka kinnitada. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealise lapse ülalpidamiseks ja elatise maksmisel tekkinud võlgnevuse kustutamiseks ning on esitatud tingimustel sõlmitud lapse huvides ja on ka täidetav. 3
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Asjaolude muutumisel on PkS § 61 lg 3 kohaselt huvitatud isiku nõude alusel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil selgitatud ja need on pooltele arusaadavad.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja oli elatise nõudes vastavalt riigilõivuseaduses § 22 lg 1 p 2 sätestatule hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi rahuldamise korral kuulub riigilõiv vastavalt
Analoogselt
lg 2 p 1 rakendamisel kuulub kompromissi sõlmimisel kostja poolt riigilõiv tasumisele ½ ulatuses ettenähtud määrast. Vastavalt
on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse puhul hagi hinnaks, millelt riigilõivu nõutakse, üheksa kuu eest saadav summa, s.o. antud juhul ( 9 x 1700 ) = 15 300 krooni. Nimetatud summalt kuulub riigilõiv tasumisele täismääras summas 1250 krooni ning ½ osas vastavalt 625 krooni.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 19. aprillil 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.